Maris Peda, Swedbank: lähiaastail on edukamad need kaupmehed, kes on 24/7 kohal

Swedbanki kaubanduse sektori juht Maris Peda on üks neist, kes valdkonna arengul väga teraselt silma peal hoiab. järgnevalt toob ta välja uusimad trendid eesti kaubanduses.

E-kaubanduse võidukäik

Kataloogimüüki võib nii mõneski mõttes pidada e-kaubanduse eelkäijaks. Just tänu sellele võtsid Eesti ostjad postimüügi ja seejärel usalduse kasvades juba ka e-kaubanduse hästi omaks. Internetipoodide kasutamiselt oleme praegusel hetkel Euroopas keskmiste hulgas, jäädes aga kõvasti maha näiteks Suurbritanniast, Saksamaast ja Rootsist.

Pooltel spetsiaalkauplustel (rõivad, jalanõud, sport, jahindus, foto jms) on oma internetipood praeguseks juba olemas ja see number peaks 2016. aasta alguseks tõusma koguni 74%-ni. Aga need kaupmehed, kes müüvad toidu- ja esmatarbekaupu, olid e-kaubanduse suhtes kuni viimase ajani päris konservatiivsed. Tõeline murrang esmatarbekaupade müüjate mõtteviisis toimus alles hiljuti.

Ka toidupoed mõtlevad üha rohkem e-poe loomisele ja esimesed näited on juba olemas. Supermarketite puhul on logistika palju keerulisem kui spetsiaalkaupluste puhul, kes saavad kasutada toimivat ja hästi arenenud pakiautomaatide võrgustikku. Just toidupoed peavad logistikaküsimused hoolega läbi mõtlema, näiteks on mõnede kaupade transpordiks vaja külmutusautot või muud spetsiifilist lahendust.

Tõenäoliselt tunnevad kaupmehed, et kui sinu poodi pole internetis, siis pole sind olemaski. Internetimüüki ei käsitleta lihtsalt kui üht müügikanalit –  see on ka oluline turunduskanal. Klient leiab sind üles ja tuleb just sellepärast sinu poodi, et on hinnad ja valiku internetis üle vaadanud.

Neil kaupmeestel, kes veel ei ole e-kaubanduse põhitõdesid endale selgeks teinud, soovitan kiirelt alustada – selleks on viimane aeg. Tasub uurida, kuidas veebipoes inimeste tähelepanu köita; kuidas nende ostukäitumist jälgida; kuidas välja selgitada, miks nad mingil hetkel ostu pooleli jätavad. Kuni selleni välja, kuidas klientide ostuharjumusi teades neile lisamüüki teha (need, kes ostavad kaupa A, ostavad tavaliselt ka kaupa B ja C).

Tavakaubandus põimub e-kaubandusega

Müügikanalite mitmekesisus (omnichannel-kaubandus) ning füüsilise poe ja e-poe läbipõimumine on teine oluline teema. Kui kaupluse külastaja, kes ei leia parajasti õiget kleidisuurust, tellib selle sealsamas poes oma nutitelefoniga kaupluse e-keskkonnast, siis on juba tegelikult keeruline piiri tõmmata, kas tegemist on e-kaubanduse või nn tavakaubandusega. Siinjuures on väga oluline, et e-pood oleks mugavalt leitav ja et seda saaks kasutata ka tahvelarvutist ja nutitelefonist: noored on kärsitud – kui neil tuju tuleb, peavad nad oma ostu kohe tehtud saama.

Paljude kaupade puhul, näiteks kasvõi kodutehnika ostmisel, teevad inimesed internetis tõeliselt korralikku kodutööd, enne kui ostu sooritavad. Kusjuures tihti töötab see ka teistpidi – poes valitakse sobiv kaup välja ning seejärel otsitakse internetis odavaima hinnaga müüja.

Tulevikus saadabki edu kõige tõenäolisemalt neid kaupmehi, kel on olemas kõikvõimalikud müügikanalid ja kes on alati kohal, kui tarbija tahab osta, kaupa vahetada või infot küsida. Kusjuures traditsioonilised kaupmehed peavad arvestama, et kui nad lähevad internetti, peavad nad seal IT, tehnoloogia ja digitaalse marketingi vallas olema vähemalt sama head kui internetimüügile spetsialiseerunud poed. Selles valdkonnas ei saa mütsiga lööma minna.

Prognoosid ennustavad e-kaubanduse tõusu kogu Euroopas. Swedbanki tulevikuvaate järgi võib e-kaubanduse osakaal näiteks Rootsis ulatuda kümne aasta pärast juba 37%-ni jaekaubanduse käibest. Kusjuures ennustatakse, et sellest omakorda üle kolmandiku moodustavad ostud välismaistest e-poodidest.

Ega Eestigi pole siin erandiks – konkurents meie kaubanduses suureneb veelgi ning muutub üha enam rahvusvahelisemaks. Eestlased on juba praegu harjunud välismaistest ostukeskkondadest kaupa soetama ja see trend kasvab kindlasti ka edaspidi. Just see on aga meie kaupmeestele tõsine proovikivi, kuna konkureerida tuleb ka globaalsete pakkujatega.

Ehkki praegu moodustab internetikaubandus Eesti jaekaupmeeste käibest vaid ligikaudu 2%, pole kahtlust, et e-kaubanduse osakaal hakkab lähiaastail kiirelt kasvama. Seda kinnitavad ka meie kaupmeeste plaanitavad investeeringud – 33% Swedbanki küsitlusele vastanud spetsiaalkaupade müüjatest kavandab sel aastal suuremaid investeeringuid just e-kaubanduse valdkonda. Ilmselgelt ei soovi meie kaupmehed jääda siin pealtvaataja rolli.

Eestlased on kaubanduskeskuste usku

Eesti omapäraks on see, et meil ei ole praktiliselt tekkinud Euroopas nii traditsioonilisi kaubandustänavad, nagu näiteks Londonis on Oxford Street.  Selle asemel laiendatakse meie suuremates linnades vanu kaubanduskeskusi ning ehitatakse üha uusi juurde.

Sellel, miks eestlased kaubanduskeskusi armastavad, on mitmeid põhjusi. Ühelt poolt asuvad kaubanduskeskused meil tihti keset linna ja nende juurde ei pea pikka maad autoga sõitma nagu paljudesse Ameerika shopping mall’idesse. Teiseks on kaubanduskeskused muutunud üha enam meelelahutuskeskusteks, kuhu pered lähevadki nädalavahetust veetma. Seal on lisaks poodidele ju ka kohvikud, restoranid, kinod…

See tähendab, et harjumus külastada eraldi asuvaid poode väheneb eestlastel järjest ning kaupmehed püüavad üha enam avada oma poe mõnes kaubanduskeskuses. Kui su poe ukse juures on pidev inimeste vool, siis on suur tõenäosus, et keegi astub ka sisse. See aga on juba pool võitu.

Tõsi, hea asupaik kaubanduskeskuses ei ole iseenesest siiski imerohi. Väga palju loeb ka kaubanduskeskuse enda asukoht linnas.

Ettevõtjad otsivad efektiivsust

Tööjõukulud on kaubanduses viimasel ajal kiiresti kasvanud. 2014. aastal kasvas brutopalk kaubanduses 6,8%, samas kui Eestis keskmiselt oli kasv 5,6%. Siiski on kaubandus üks vähestest  majandussektoritest, mis erinevalt tööstusest üleüldisest palkade kasvust võidab. Seda on ilmekalt näidanud ka viimased aastad, mil jaekaubanduse käibed on suuresti tänu palgakasvule näidanud suuri kasvunumbreid.
Üheks märksõnaks kasvanud konkurentsi tingimustes on kaupluste töö efektiivistamine, näiteks iseteeninduskassade juurutamine. Kindlasti peab arvestama, et järjest suuremate kaubanduspindade puhul ei kasva müük tihti samas tempos ning käive ruutmeetri kohta hoopis langeb, samas kui tööjõu- ja rendikulud kasvavad. On näha, et kaupmehed mõtlevad järjest enam läbi, kas üldse ja kus uus kauplus avada. Kaupluste kasumlikkust jälgitakse igapäevaselt ja kahjumis kauplust endale naljalt ei lubata.

Elanikkond vananeb ja muutub jõukamaks

Võib öelda, et kaubandus on 2008. aastal alanud kriisi väga edukalt läbinud, sest 2014. aastal ületas müüdud kaupade kogumaht nn külluseaja ehk 2007. aasta piiri. Rahaliselt käibelt ületati 2007. aasta piir juba 2012. aastal, mil kaubanduse jaekäive Eestis (mootorsõidukid välja arvatud) ulatus 4,3 miljardi euroni.

Samas on Eesti inimeste ostujõul veel palju kasvuruumi: mullu detsembris avaldatud Eurostati uuringu järgi moodustab Eesti elanike tarbimine vaid 65% Euroopa Liidu 28 riigi ostujõu keskmisest. Meiega samal tasemel on Läti, Leedu ostujõud selle uuringu järgi oli meist veidi kõrgem. Kõrgeim tarbimise tase on Luksemburgil (136% EL-i keskmisega võrreldes).

Ostujõud kasvab, kuid elanikkond väheneb ja ostjaskond muutub vanemaks. Lähtudes statistikaameti ja Tartu ülikooli teadlaste prognoosist, tõuseb pensioniealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus rahvastikust praeguselt 18% tasemelt 2040. aastaks 27,6%-ni. See on samuti aspekt, millega kaupmehed peavad tulevikus arvestama, et olla valmis pakkuma kõige sobivamat müügikanalit sellele suurele grupile.