Pidev parendamine tootmises eeldab selgeid tootlikkuse mõõdikuid
Autor: Madis Maripuu; BCS Itera konsultant
Pideva parendamise eesmärk on tootmises viia ellu muudatusi, mille kaudu toimub tootlikkuse kasv. Samas ei ole tootlikkuse kasvu sageli võimalik mõõta, sest puuduvad tootlikkust e tulemuslikkust kirjeldavad mõõdikud.
Enne kui asuda ellu viima parendusprojekte tootmises, tuleb selguse huvides üle vaadata tootlikkusega põimuvad valdkonnad, ehk alustada kaugemalt, vastata küsimustele mis on tootlikkus üldse ja kuidas saab tootlikkust mõõta.
Kui midagi mõõta, siis tuleb küsida, mida mõõta, kuidas mõõta, miks mõõta. Mõõtmisest on vähe kasu kui see mida mõõdetakse ei ole võrreldav. Näiteks kui neljapäeval toodeti 400 tk jalgrattaid ja reedel 200, siis on vaja teada ka miks oli reedel tootlikkus poole vähem. Võib-olla oli sellel päeval poole vähem tööjõudu, võib-olla oodati pool päeva varuosa, mis oleks pidanud juba ammu saabuma. Seega ainult arvväärtusest on vähe kasu, kui puudub vajalik taustainfo.
Mis on tootlikkus?
Tootlikkus iseloomustab edukust, konkurentsivõimet ja ka rikkust. Tootlikkus on lai mõiste ja et seda selgitada, jagatakse tootlikkus kaheks: tõhususeks ja mõjususeks.
Tõhusus (ingl effectiveness) näitab kas me teeme õigeid asju ja mõjusus, ka säästlikkus (ingl efficiency), kas teeme asju õigesti. Ettevõtte kõige üldisemal tasemel mõõdetakse kaudselt nii mõjusust kui tõhusust koos, mille üheks kõige üldisemaks arvväärtuseks on ettevõtte lisandväärtus töötaja kohta, tööviljakus. Lisandväärtus töötaja kohta e tööviljakus avaldub järgmisest valemist:
(Ärikasum + Tööjõu kulud + Amortisatsioon)/Töötajate arv
Tööviljakust töötaja kohta saab arvutada ettevõtte majandusaruande põhjal. Keerukam arvutuskäik sisaldab ülaltoodud valemis ka varude muutust.
Ettevõtte tasemel igapäevaselt lisandväärtust ja tööviljakust ei mõõdeta, nende sisu ei ole piisavalt täpne, et komplekselt hinnata ja parendada ettevõtte äri- ja tootmisprotsesse.
Tootlikkuse keerukust selgitab näide: kui ettevõttes on üks brigaad, kes teeb efektiivset tööd, pingutab kõvasti, et näiteks värvimistöödega hakkama saada, siis see ei tähenda veel, et ettevõte oleks tootlik, sest näiteks võib müüriladujal olla probleeme materjali saamisega, ning kogu projekt viibib, millega kaasnevad lisakulud ja aeg, ning projekti lisandväärtus ja tööviljakus võib pingutusest hoolimata kujuneda madalaks. Siin on tõenäoliselt probleem ebaefektiivses töös, kuid on ka tõhususe küsimus – kas ettevõte on võimeline lahendama müüriladumisega seonduvaid viivitusi või tuleb oma tegevust muuta.
Enne kui asuda ellu viima parendusprojekte tootmises, tuleb selguse huvides üle vaadata tootlikkusega põimuvad valdkonnad, ehk alustada kaugemalt, vastata küsimustele mis on tootlikkus üldse ja kuidas saab tootlikkust mõõta.
Kui midagi mõõta, siis tuleb küsida, mida mõõta, kuidas mõõta, miks mõõta. Mõõtmisest on vähe kasu kui see mida mõõdetakse ei ole võrreldav. Näiteks kui neljapäeval toodeti 400 tk jalgrattaid ja reedel 200, siis on vaja teada ka miks oli reedel tootlikkus poole vähem. Võib-olla oli sellel päeval poole vähem tööjõudu, võib-olla oodati pool päeva varuosa, mis oleks pidanud juba ammu saabuma. Seega ainult arvväärtusest on vähe kasu, kui puudub vajalik taustainfo.
Äritasand ja raha
Äritasand tegeleb strateegia ja investeeringute tasuvusega: kas teenus või toode on nii hea, et kliendid maksavad selle eest vääriliselt, kas töötajad on parimad ja soetatud seadmed ja infrastruktuur on piisavalt asjakohane, et pakkuda konkurentsivõimelist teenust. Antud tasemel on tootlikkuse mõõtühikuks majandus- ja finantsarvestuse rentaablusnäitajad nagu kasumimarginaal, investeeringu tasuvus, likviidsus – jm suhtarvud, mis on kas otseselt või kaudselt seotud rahaga.
Operatiivtasand ja aeg
Operatiivtasand seondub tootmisressursid nagu seadmed, tööjõud, hooned, teenused ja tootmise igapäevase töö korraldamisega e operatiivjuhtimisega, kus tükid, kilod, liitrid on otseselt või kaudselt seotud ajaga. Toote või üksiku masina tasemel saab mõõta tükke ajas täpselt siis kui toodang valmib. Operatiivtasandi tootlikkus on seotud selliste mõõdikutega nagu TK/tunnis, TK/töötaja kohta päevas jne.
Aeg on raha
Kuidas mõõta aega? Siin on abiks timmitud, ka kuluefektiivne tootmine (ingl lean manufacturing), kus keskendutakse põhiliselt raiskamise vähendamisele. Raiskamised on klassikaliselt jagatud seitsmeks (7 raiskamist), mis on järgmised:
- ületootmine,
- ootamine,
- ületöötlemine,
- üleliigsed liigutused,
- praaktoodang,
- üleliigsed varud
Kui mõõta ainult toote loomiseks, materjali töötlemiseks kuluvat lisandväärtust andvat aega, siis jõuame tõdemuseni, et enamus aega ei lähe lisandväärtuse loomisekas vaid ootamiseks. Näiteks lisandväärtust andev aeg on üliefektiivses autotööstuses enamasti alla 5% kogu ajast kui materjal on tootja valduses (alates lattu sissevõtust, lõpetades valmistoodangu väljastamisega). Raiskamise e mitteefektiivsuse vähendamise potentsiaal üks olulisemaid eesmärke, et tõsta tootlikkust.
Millised on raiskamise vähendamise mõõdikud? Järgnevalt leiad näidistena kombineeritud mõõdikud, mis sisaldab korraga mitut raiskamist.
Ületootmine, ootamine, üleliigsed varud:
- varude käibekordaja, nii üksiku toote kui kogu ettevõtte kohta tervikuna, näitab efektiivset integreeritust tarneahelasse, kui mitu korda (aastas, kuus, jne) uuenevad laovarud. Eesmärk on jooksvaid laovarusid (käibevahendeid) hoida optimaalselt, sest laos olev kaup seob ettevõtte käibevahendid ja selle eest tuleb maksta intresse.
Varude käibevälte valem ettevõtte kui terviku kohta (lihtsustatud): Müüdud materjali kulu/Keskmine perioodi laoseis
Näiteks kui müüdud materjali kulu aastas on 500 000 eurot ja keskmine perioodi laoseis on 50 000 eurot, on varude käibevälde 500 000/50 000 = 10 korda, mis tähendab, et laos olev materjali väärtus käib laost aastas 10 korda läbi.
Ootamine, kvaliteet, ületöötlemine, üleliigsed liigutused, transport, ka seisakud, ümberhäälestused:
- seadmete kogumõjusus (inglise keeles overall equipment effectiveness, OEE), mis koosneb järgmistest komponentidest:
Kogumõjusus = Kasutatavus * Teostusvõimekus * Kvaliteet
Kasutatavus on seisakute tõttu kaotatud aeg: Tegelik tööaeg/Planeeritud tööaeg
Teostusvõimekus on seadme töökiiruse vähenemisest kaotatud aeg: Standardaeg/Tegelik masinaaeg
Kvaliteet on praaktoodangu protsent kogutoodangust: Kvaliteetse toodangu kogus/Toodangu kogus kokku
Seadmete kogumõjusus sobib mõõdikuna siis kui ettevõttes kas toodetakse pidevalt liini põhimõttel või toodetakse väikeste ühesuguste partiidena. Viimane on omane väikeettevõtetele.
Näiteks kui planeeritud tööaeg on 100 minutit, tegelik 80, siis kasutatavus on 80/100 = 0,8. Kui Standardaeg ühe detaili tootmiseks on 20 sekundit ja tegelik aeg on 30 sekundit, on teostusvõimekus 20/25 = 0,8. Kui Kvaliteetse toodangu kogus on 290 ja kogutoodang on 300, siis kvaliteet on 290/300 = 0,97.
Kogumõjusus on 0,8 * 0,8* 0,97 = 0,62
Ootamine, kvaliteet, transport, üleliigsed liigutused:
- tarnetäpsus, mis on vigadega saadetiste protsent kogu saadetiste arvust:
Tarnetäpsus = Vigadega saadetiste arv / Saadetiste koguarv
Näiteks kui saadetuste koguarv on 100 ja vigadega saadetiste arv on 99, on tarnetäpsus 99/100 0,99 e 99%.
Timmitud tootmise pidev raiskamise vähendamine ja ka pideva parendamine ei anna ühtset reeglit, mis on õige, vaid on pigem pidevat parendamist edasiviivad tegevused. Raiskamise vähendamise mõtte järgi saab alati paremini, mille täiuslikkuse poole tuleb püüelda ja mille eesmärk on leida võimalusi pidevaks enesetäiendamiseks.
Tootmise sujuvus: klient määrab takti.
Üldjuhul valmistab tootmine toodangut vastavalt kliendi nõudlusele. Tootmises on tootmise sujuvuse indikaatoriks takt – tootmise aja ja kliendi nõudluse (tükkides) vaheline suhe. Näiteks kui klient soovib 8 toodet päevas 8 tunnise tööpäeval korral ja tehas töötab 480 minutit (so 8 tundi) päevas, siis on taktiks 480/8 = 60, mis tähendab, et iga 60 minuti tagant on planeeritud väljundiks üks tükk.
Takti leidmine, arvutamine ja järgimine on tootmisettevõtte edukuse võtmeks – mis on vastus küsimusele kuidas toota nii, et nii kõrg- kui madalhooajal toimub töö vastavalt kliendinõudlusele harjumuspärases rütmis, vahel suurema vahel väiksema väljundiga, kuid kindla takti järgi, kus dirigendiks on klient.
Kui vaatleme tootmisettevõtet laiemalt, siis tootmisettevõtte igapäevane tootlikkus sõltub nii sisemistest kui välimistest teguriteks. Ettevõte on lisandväärtust andev üksus suures tarneahelas, see tähendab, et ettevõtte tootlikkus sõltub võimekusest teha koostööd üle kogu tarneahela.
Mõõdik on mõõtmiseks.
Mõõdikute seadmisel tootmisel tuleb eristada erinevaid juhtimisvaldkondi – ärilist ja tootmise operatiivse juhtimise taset. Mõõdikuid on kas otse või kaudselt arvutatavad. Kuna nii tootmise kui äritegevuse taustsüsteem on pidevas muutumises, siis tulemuste võrreldavus on keeruline. Seetõttu on pikemas perioodis, perioodiga üle aasta kasutusel kaudselt mõõdetavad kompleksed mõõdikud näiteks lisandväärtus ja tööviljakus. Lühemas perioodis, alla aasta on tootmise efektiivsusmõõdikud seotud aja- ja ressursikulutamise vähendamisega.
Mis on tootlikkus?
Tootlikkus iseloomustab edukust, konkurentsivõimet ja ka rikkust. Tootlikkus on lai mõiste ja et seda selgitada, jagatakse tootlikkus kaheks: tõhususeks ja mõjususeks.
Tõhusus (ingl effectiveness) näitab kas me teeme õigeid asju ja mõjusus, ka säästlikkus (ingl efficiency), kas teeme asju õigesti. Ettevõtte kõige üldisemal tasemel mõõdetakse kaudselt nii mõjusust kui tõhusust koos, mille üheks kõige üldisemaks arvväärtuseks on ettevõtte lisandväärtus töötaja kohta, tööviljakus. Lisandväärtus töötaja kohta e tööviljakus avaldub järgmisest valemist:
(Ärikasum + Tööjõu kulud + Amortisatsioon)/Töötajate arv
Tööviljakust töötaja kohta saab arvutada ettevõtte majandusaruande põhjal. Keerukam arvutuskäik sisaldab ülaltoodud valemis ka varude muutust.
Ettevõtte tasemel igapäevaselt lisandväärtust ja tööviljakust ei mõõdeta, nende sisu ei ole piisavalt täpne, et komplekselt hinnata ja parendada ettevõtte äri- ja tootmisprotsesse.
Tootlikkuse keerukust selgitab näide: kui ettevõttes on üks brigaad, kes teeb efektiivset tööd, pingutab kõvasti, et näiteks värvimistöödega hakkama saada, siis see ei tähenda veel, et ettevõte oleks tootlik, sest näiteks võib müüriladujal olla probleeme materjali saamisega, ning kogu projekt viibib, millega kaasnevad lisakulud ja aeg, ning projekti lisandväärtus ja tööviljakus võib pingutusest hoolimata kujuneda madalaks. Siin on tõenäoliselt probleem ebaefektiivses töös, kuid on ka tõhususe küsimus – kas ettevõte on võimeline lahendama müüriladumisega seonduvaid viivitusi või tuleb oma tegevust muuta.