Rendiettevõtte väljakutsed IoT ajastul

Autor: Erol Kunman; BCS Itera konsultant

Rendiettevõtted saavad juba täna mõnevõrra rakendada IoT (asjade interneti) võimalusi, kuid lähimate aastate jooksul tuleb valmis olla ärimudeli muutusteks nii rendiprotsessis kui hooldustegevustes, unustamata IT turvalisust.

Asjade interneti ehk IoT mõju maailmamajandusele aastaks 2025 on McKinsey raporti kohaselt 4-11 triljonit dollarit, olles sellega suurimaks mõjutajaks (mobiilse interneti ees). Sellest rahavoost osa saamiseks peab olema valmidus IoT võimekusega varustatud seadmeid integreerima oma äriprotsessi.

Uuringute kohaselt on 96% suurematest ettevõtetest arvestanud korralike IoT investeeringutega lähima 3 aasta jooksul ning osad panustavad sellesse koguni 25% oma kogu IT eelarvest. Arvestades summade/panuste suurust võib teistpidi öelda, et iga õige ettevõte peab olema valmis muutma/kohandama oma äriprotsesse IoT lahendustele sobivaks, kui soovitakse ka edaspidi konkurentsis püsida ning rentaablilt tegutseda.

Tänapäevane väljarenditav ja asjade internetti ühendatud seade on võimeline sisuliselt reaalajas raporteerima näiteks järgmiseid parameetreid:

• Kui kaua seadet on kasutatud ja millal;
• Millistes tingimustes on kasutatud (temperatuur, niiskus, õhurõhk, kaldenurk, osakeste hulk õhus jms);
• Kui suur on erinevate (suuremate/tähtsamate) osade kulumisaste;
• Milline on hõõrdetegur liikuval osal;
• Millise pöörlemissagedusega/võimsusega/intensiivsusega seade ajahetkel töötab;
• Seadme füüsiline asukoht;
• Seadme hetke staatus

Väljakutse nr.1 – Seadme IT turvalisus.

Viimase kahe aasta suurimad DDoS (teenusetõkestamise) ründed pandi toime IoT seadmete abil. Peamiselt olid selleks muutmata paroolidega veebikaamerad, ruuterid, jms laialtlevinud seadmed. Seega isegi kui ei kasutata äriliselt veel IoT võimalusi, peab hoolitsema selle eest, et väljarenditavad IoT võimekusega seadmed on elementaarselt turvalised (nt ligipääsu andev standardparool ja pordi number on enne esmast rendile andmist ära vahetatud).

Väljakutse nr.2 – Andmete kogumine ja oluliste andmete leidmine

Eelnevalt oli loetletud vaid mõned näited andmetest, mida üks IoT seade on võimeline raporteerima teatud sagedusega. Viimaseks võib olla millisekund, sekund, minut, tund, pöörete arv vms. On selge, et palju seadmeid X palju andmeid erinevate sagedustega = VÄGA PALJU andmeid (BIG data).

Kindlasti on sealhulgas palju sellist infot, mis üldse huvi ei paku. Andmeid peab siiski olema piisavalt, et teha kvaliteetset analüütikat. Vastavalt äri vajadustele tuleks andmeedastus konfigureerida soovidele vastavaks. Eesmärk peab olema andmetest saadav väärtus, mitte lihtsalt info kogumine.

Siin tulevad appi võimalused, mida pakub nt. Microsoft Azure IoT Edge koos laialdase liidestamise ja masinõppe võimekusega. Andmed küll kogutakse reaalajas kuid edastatakse nt ERP-i valikuliselt (ainult olulisemad), teatud tingimuste täitumisel. Eesmärgiks sisend järgmise tööprotsessi käivitumiseks või siis vajatav info analüüsiks (nt seadme rentaabluse analüüs).

Väljakutse nr.3 – Andmete kasutamine tööprotsessides rentaabluse suurendamiseks

Seadmelt saadud andmetega tuleb osata protsesse optimeerida. Näiteks suuremate seadmete/masinate puhul pole enam vajalik teostada mitme päeva pikkust hooldust teatud etteantud näidu tagant, mida pahatihti pole teha vajagi (palju toiminguid tehakse lihtsalt igaks juhuks).

Kui saadakse info, et see konkreetne osa seadmest vajab väljavahetamist või hooldust, siis luuakse töökäsk tehnikule. Tehnik läheb vahetab konkreetse osa ära kohapeal kliendi juures, kokkulepitud ajal. Oluline on siinjuures pöörata tähelepanu ennetusele – st remont/hooldus on vaja teha ära enne, kui konkreetne osa töötamise lõpetab.

Samuti, kui seade tagastatakse, siis saab IoT info abil määrata (hooldus)toimingud, mida seadmega on vaja teha. See on oluliselt efektiivsem võrrelduna sellega, et meister teeb täisülevaatuse, uurib seadme seisukorda, määrab vajalikud toimingud jne (või veel hullem, tehakse täishooldus „igaks juhuks“).

Kõik see suurendab rentaablust:

• Väheneb hoolduses/remondis olemise aeg;
• Vähenevad kulutused hooldusele/remondile;
• Võimaldab optimeerida hooldusgraafikuid;
• Suureneb tööks valmisoleku aeg (kasutusvalmidus);
• Suureneb SLA (teenustase) tingimustest kinnipidamine;
• Suureneb Kliendi rahulolu.

Väljakutse nr.4 – Senise äriprotsessi muutmine lähtuvalt uutest võimalustest

Täna tegutsevad rendiettevõtted sisuliselt eranditult ajalisel mudelil (päeva/kuu hind). Homne IoT võimekusega seade avab täiesti uue võimaluse – toote hinnastamine lähtuvalt reaalsest kasutusest nt tunni/minuti täpsusega.

Reaalsel kasutusel põhinev mudel on Kliendile väga atraktiivne aga tegelikult parem valik ka rendiettevõttele, võimaldades nt kaheastmelist hinnastamist (valdustasu ja kasutustasu). Nii on kindel, et Klient kes „täie rauaga“ seadet kasutab, ka selle eest õiglaselt maksab.

Risttoodete (kulumaterjalide) müügi tõhustamine tänu IoT infole. Näiteks kui koos seadmega läks kaasa 12 lõikeketast ja andur loendab juba 10. ketta vahetuse, siis saab Kliendile teha täiendavate lõikeketaste pakkumise.

Asukoha ja hooldusvajaduse info võimaldavad planeerida täpsemalt rendigraafikuid. Hooldusvajaduse puudumisel saab rendipunkti tagastamata toimetada seadme otse järgmisele Kliendile. Seeläbi väheneb vajadus Kliendil tulla rendipunkti ja tänapäeval on oma aega hindav Klient valmis selle eest maksma.

Väljakutse nr.5 – Võta väljakutse vastu

Selleks, et rongist mitte maha jääda, tuleks IoT ajastu väljakutsed juba täna vastu võtta. Julgelt.