Koosoleku koosolekud Ameerikas ja lambapea Eesti naisele

Autorid: Külli Rebane, BCS Itera ärijuht ja Valeria Müürsepp, BCS Itera ERP konsultant

„Mis sul viga, sa saad ju nii palju reisida!” „Hea meelega töötaks ise ka mõnda aega kuskil mujal…” Paljude jaoks tundub töö rahvusvahelises projektis Eestist lõuna pool väga ahvatlev, eriti sompus sügistalvel. Kahtlemata on see väga põnev, aga pakub samas ka proovikive ja mõistetamatuid olukordi. Kui töö toimub tiimiga korraga neljal kontinendil (Euroopa, Aasia, Aafrika ja Põhja-Ameerika), eri ajavööndites ja kultuurist inimestega, siis läheb huvitavaks.

Läti, Leedu, Skandinaavia, Euroopa – me oleme harjunud tegema projekte lähipiirkonnas. Vähem oleme oma majandustarkvara projektides puutunud kokku Aafrika, India ja Kesk-Aasiaga. Aga just sinna sattusime ühe põneva projekti käigus, kus Business Centrali lahendusele läks paari aasta jooksul üle suur grupp ettevõtteid üle kogu maailma. Kes aga mõistaks nii keeleliselt kui ka kultuuriliselt kõige paremini Kesk-Aasia ja Ida-Euroopa klienti? Eks globaalselt vaadatuna võis tõesti tunduda, et selleks sobib kõige paremini Euroopa äärealal elav eestlane.

Millised on klassikalised probleemid, millega me rahvusvahelistes ERP-projektides peaaegu kõigis riikides silmitsi seisame:

• Tiimikaaslastega ühise aja leidmine eri ajavööndites.
• Keeleprobleem – kuigi enamikus maailma paikades saab IT-projektides hakkama inglise keelega, räägitakse seda väga erineva aktsendi ja dialektiga. See on üks oskus, mille projektis osaleja hea kogemusena saab kaasa võtta.
• Kohalik vastuseis teisest rahvusest konsultantide käe alla juurutuse läbiviimisele. ERP juurutamine nõuab igal juhul korralikku muudatuste juhtimist. Mida teha, kui aga lisaks lahendusega seotud vastuseisule tuleb tegeleda ka vastuseisuga teisest kultuuriruumist tulevale projekti liikmele? Mida teha, et sind omaks võetaks?
• Kuidas korraldada koolitust, kui sellel osaleb üle 100 inimese rohkem kui 20 riigist ning keele- ja kultuuriruumist. Kuidas selgeks teha, millised on ootused ja tavad ja mis on see, mida kindlasti teha ei tohi.

Kõige sellega puutusime oma projektis kokku iga päev.

Konsultant – halva sõnumi maaletooja

Suurte rahvusvaheliste korporatsioonide tarkvaralahenduse puhul tehakse sageli otsus emafirmas ja grupi ettevõtted võtavad lahenduse kasutusele sellisena, nagu grupp on selle ette näinud. Esimese ja kõige suurema ning ootamatuma proovikiviga olimegi silmitsi kohe esimesel päeval, mil kasutajate koolitus ukrainlastele, kasahhidele ja kirgiisidele kujunes justkui lahinguks rohkem kui 20 temperamentse ja kohati isegi agressiivse lõppkasutaja ning põhjamaise konsultandi vahel. Konsultant oli nende jaoks halva sõnumi tooja, mittesoovitud lahenduse maaletooja, kes tuli nende harjumuspärast elu muutma.

Selle asemel et keskenduda kokkulepitud koolitusele, oli konsultant ootamatult olukorras, kus tuli hakata tõestama, et ta on osake nende tiimist: et tema eesmärk on aidata muuta nende elu lihtsamaks olukorras, kus otsus, kas uus arendus kasutusele võtta või mitte, on juba tehtud ja see ei kuulu ümberlükkamisele.

Sellises olukorras ei piisa tehnilistest ja tarkvaralistest oskustest-kogemusest. Siin on vaja inimesi tundma õppida ehk oluliseks muutub emotsionaalne intelligentsus. Kuula, mõista, saa aru, toeta, hoia oma emotsioonid vaos, aga ole ka enesekindel ning sind võetakse kiiremini omaks. See on hämmastav, kuidas käitumine muutub, kui inimesed tunnevad, et nende eripära ja kultuuritaustaga arvestatakse.

Nende riikide projekti liikmete jaoks oli oluline avaldada oma arvamust avalikult auditooriumi ees, samas ootasid nad konsultandilt e n e s e k i n d l a t  ja argumenteeritud tegutsemist. Ent kui usaldus on kord välja teenitud, on see täielik. Projektiga liitus selle edenedes tehniliselt väga kompetentseid koolitajaid mitmetest riikidest, klient võttis tõsiselt aga just ainult seda tegelikult üsna kauge kultuuriruumi konsultanti. Õppetund number üks: ole nii hea spetsialist kui tahes, jalaga ust lahti lüüa ei saa – esmatähtis pole ainult kompetentsus, vaid kombinatsioon valdkonna teadmistest ja inimesetundmisest. Emotsionaalse intelligentsuse abil on võimalik kiiresti muutuda n-ö vaenlasest guruks, kaitseingliks ja heledaks lootuskiireks pimedas lahenduste maailmas.

Koolitus, see ongi söömine

Lisaks sellele, et võõrast kultuurist pärit inimest on keeruline omaks võtta, puutusime projekti käigus kokku väga paljude eripäraste tegevuste, ootuste ja tavadega.

MÕNED NÄITED:

Gruusias anti kohe teada, et enne kümmet hommikul pole mõtet alustada, kuna „nii vara keegi veel tööd ei tee“. Koolitusruumiks oli restoran, kuna söömine on koolituse väga tähtis osa, samamoodi nagu ka pausid ja sotsialiseerumine. Osalejate tagasikutsumine pausilt ja lõunasöögilt kujunes koolitajale parajaks katsumuseks, samas koolituse lõpust peeti väga täpselt kinni.

Kirgiisias seevastu oli koolitus väga praktiline. Iga osaleja istekoht oli varakult läbi mõeldud selliselt, et koolitus oleks võimalikult efektiivne. Soov oli ära kasutada kogu see väärtuslik aeg, millal konsultant nende riigis viibis, ja seega venisid küsimuste-vastuse voorud hilisõhtusse ning öösse.

Kasahstanis peeti ülioluliseks dokumenteerimist – lisaks põhjalikule koolitusmaterjalile koostasid kõik koolituse käigus oma juhendmaterjali selleks, et seda igapäevatöös aktiivselt kasutada. Karantiini ajal võtsid nii mõnedki kasutajad konsultandiga ühendust lihtsatel kasutamist puudutavatel teemadel, kuna nad olid oma tarkuse märkmiku näol kontorisse jätnud ja ilma selleta ei saa ju vajalikke tegevusi tarkvaraga teha.

Lisaks koolitustele puutusime igapäevaselt kokku riikide äri- ja muude tavadega, millest põhjamaa konkreetsel, vähese jutuga ja pigem omaette hoidval inimesel on mõnikord keeruline aru saada.

Projekti vedava Ameerika Ühendriikide ettevõttes olid esimesel kohal ülimalt detailne planeerimine ja koosolekud. Me pole mitte üheski projektis kokku puutunud nii paljude koosolekutega – iga tegevuse jaoks kutsuti kokku oma koosolek: planeerimise koosolek, progressi koosolek, koosoleku koosolek ja kokkuvõttev koosolek, et teha korrektuure ja edasisi plaane. Samas oli osalejate arv väga suur ning kasutegur mõnikord küsitav. Ja loomulikult see ameerikalik entusiasm ja rõõmsameelsus, mida eestlane sageli pigem altkulmu põrnitseb.

Väga suurt rõhku pandi potentsiaalsetele riskidele projektis ja ka väljaspool seda, näiteks tuli reisi ajal raporteerida igast sammust suurele grupile inimestele. Tõsi, palju reisides võibki sattuda vahel olukorda, mis on rohkem kui veidi ohtlik, ja seda juhtus selleski projektis. Nii et mure ohukohtade pärast ei tule tühja koha pealt.

Duši all hoia suu kinni!

Selleks et paljusid riike ja rohkelt reisimist hõlmavas projektis edukamalt hakkama saada, oli projekti liikmetele koostatud reisimise instruktsioon ehk sisseelamise või eelmisest riigist väljaelamise juhend, mis saadeti tutvumiseks enne iga lähetust. Projekti eestvedaja koostatud dokument kattis kõik võimalikud valdkonnad, millega reisija kokku puutub: ärikultuur, käitumine, raha, söök, transport, tervis, ilm, pistikute info.

Oli kasulikku, aga samas ka stereotüüpidest lähtuvad teavet, mis võis nii mõnegi reisija panna viimasel hetkel ümber mõtlema. Juhend hõlmas seinast seina punkte, alates sellest, et Gruusias on pigem ohtlik tänaval liikuda, parem on liha ja puuvilja mitte süüa ja duši all tuleb kindlasti hoida suu kinni, kuni pika haiguste loeteluni Armeenias, millele jäävad alla isegi Aafrika riigid. Lisaks praktilistele näpunäidetele sisaldas dokument moraalset ettevalmistust, näiteks selle kohta, kuidas Armeenias ei tohi keelduda ei kutsest õhtusöögile ega ka võõrustajaga koos viina ja konjaki joomisest; kuidas naisterahval ei ole Tadžiki meesterahvale sobiv tervituseks kätt ulatada, ja naised äris ei ole Tadžikis üldsegi tavapärane.

Kogemuse põhjal võib julgelt öelda, et Kesk-Aasia inimesed on sõbralikud ja austavad oma külalist. Nad hoolivad ja hoolitsevad tema eest päriselt, mitte kohustusest. Jututeemad lähevad sageli tööasjadelt pereteemadele, väärtushoiakutele, hobidele jne – äri on äri, aga suhtluspartner on eelkõige ka huvitav inimene. Hea söök ühendab inimesi ja ühised söögikorrad lookas laua taga, nagu oleks kellegi pulma sattunud, on sama tähtsad nagu külaline ise, kes pannakse sageli punastama, kuna austuse näitamiseks on ta ise õhtusöögi peateemaks – temast räägitakse palju, teda kiidetakse-tänatakse, talle öeldakse toosti.

Austuse näitamine võib mõnikord ilma ettevalmistava infota lausa ehmatada, näiteks Almatõs toodi lauda lambapea, mille kohta öeldi, et see on just (Eesti naisest) külalise auks. Samuti tuleb tantsukingad kaasa võtta, sest tantsida armastatakse Kesk-Aasias palju ja korralik pidu on sama tähtis kui päeval arutatud äriteemad. Ja nagu ikka, keelduda ei ole viisakas. Kui me ei oleks kuulnud Kesk-Aasia lahkusest, võiks kahtlustada osavat psühholoogiat, kuna isikliku suhte tekitamisel meeskonnaliikmete vahel tekib ka isiklik vastutus ja pingutus edu nimel on sedavõrd suurem.

Meie projekt veel käib ja seega jagub üllatusi ja põnevaid õppimiskohti igaks päevaks.

Kokkuvõtteks loevad ikka ja jälle igal pool just inimsuhted. Ole nii hea ekspert, kui tahad, edu ja eelkõige just projektiga rahulolu taandub oskuste kõrval suuresti suhetele.