Kaugtöö pärast koroonaviirust. 7 tähelepanekut kaugtöö korraldamise kohta

Autor: Tõnis Tikerpäe, Microsoft Cloudi arhitekt, Primend OÜ

Kevadine pealesunnitud kaugtöö on selleks korraks läbi, ometigi on kaugtöö tulnud, et jääda. Eesti üks juhtivaid pilvelahendustele keskendunud ettevõtteid Primend tutvustab oma õppetunde, mida kodus töötamine kaasa tõi.

Microsofti pilvelahenduse Office 365 ja kaugtöölahenduse Teams juurutanud ettevõtteil olid kaugtöö võimalused väga head juba enne koroonapandeemia lainet, kuid nappis praktilist kogemust. Siiski – kes olid Teamsi oma organisatsioonis põhjalikult juurutanud, tulid kriisist läbi väiksemate kahjudega.

1. Tehnoloogia on valmis

Veel kümme aastat tagasi oli tavaline, et päriselt sai tööd teha vaid (pea)kontoris. Kodus, kohvikus ja sageli ka harukontoris oli infosüsteemi teenustele ligipääs kõvasti kehvem. Pilveteenuste revolutsiooni tulemusena on võimalused nüüd võrdselt head nii kontoris kui ka kodus, nii et tehnoloogilise võimekuse taha ei jää midagi. Vähemalt kontoritöötajatel.

Primendi kogemus kodus töötamisel näitas, et põhiline tehnoloogiline puudujääk oli koduse töökoha varustatus. Seepärast pakkusime töötajatele võimalust varustada oma kodune töökoht vajalike seadmetega:

• lisaekraan, et mitmes aknas tulemuslikumalt tööd teha;
• korralikud mikrofoniga kõrvaklapid;
• klaviatuur ja hiir, et mugavamalt töötada.

Müügipersonalil, kes teeb klientidega sageli Teamsi koosolekuid, oli kodukontorisse vaja lisaks korralikku veebikaamerat.

2. Kodune internet on liiga aeglane

Isegi need, kes töötasid varem sageli kodus, vajasid kriisi ajal kiiremat internetti. Kui samuti kodus olevad elukaaslane või lapsed peavad sinuga samal ajal Teamsis või Zoomis kellegagi koosolekut/e-koolis suhtlema, ei jätku kõigile võrdselt kiiret internetti. Eestis on keskmine kodune internet statistika järgi aeglasem kui lätlastel ja leedukatel. Osaliselt võib selles süüdistada head mobiilset internetti. Kriisi ajal avastasid paljud, et koduse interneti kiirus annab soovida ja kui kõik seal tööd teevad, ei ole mobiilne internet lahendus. Nii et järgmiseks laineks valmistudes peab muu hulgas üle vaatama koduse interneti kiiruse.

3. Pere segab rohkem kui kolleegid

Kui mõni töötaja soovis kodutööpäeva, siis tõi ta põhjenduseks soovi eemalduda segajatest ja keskenduda mõne konkreetse ülesande lahendamisele. Tõesti, kui igapäevasest rutiinist välja astuda, siis leiame endas sageli suure tahte pingutust nõudvad tööd lõpuni viia.

Kui kodus töötavad korraga mõlemad elukaaslased ning kooliskäimise asemel on koduõppel ka lapsed, on kodus segajaid hoopis rohkem kui kontoris. Lasteaialaste ja algklasside õpilaste vanemad kogesid omal nahal, kuidas laste ärkveloleku ajal ei ole sisulist tööd võimalik teha. Sageli leppisid siis elukaaslased/abikaasad kokku, kes millisel päeval kontorisse läheb.

4. Üksindus on raske

Kes meist poleks vahel mõelnud, et küll saaks kiiremini asjad tehtud, kui kolleegid ei käiks kogu aeg segamas! Kriisi ajal tundsid aga paljud puudust kolleegi toetavast õlast, nõuandest ja koos tegemise rõõmust. Inimesed koonduvad organisatsioonidesse, et koos rohkem ära teha, toetada üksteist nõrkuse hetkel ning rõõmustada edusammude üle. Päris üksikuid hunte on vähe ja eks hundidki koonduvad rasketel aegadel karjadesse. Sunnitud üksindus oli paljudele paras proovikivi.

5. Firma versus isiklik kulu

Kui koroonakriisi esimene šokk oli möödas, pidid paljud juhid tegelema küsimustega, kelle oma on koduse töökoha, mugava töötooli, koduse interneti jms kulud. Ja kui töö ajal WC-pausi tehes varba ära lööd, siis kas see on tööõnnetus või mitte? Paljud sellised asjad jäävad lahendamata, aga mingi praktika on tänaseks juba tekkinud.

Paljud ettevõtted on otsustanud, et kodus töötamiseks vajalikud arvuti lisaseadmed, nagu monitor, klaviatuur ja hiir, on ettevõtte kulu, samas kui töölaua ja tooli kui koduse mööbli peab töötaja ise hankima. Põhjus selles, et arvutitehnikat on lihtsam standardiseerida ja töötaja lahkumisel jääb tehnika ettevõttele. Ühe inimese maitsele vastavat kodust mööblit on palju keerulisem järgmisele töötajale edasi anda.

Siiani on ettevõtted jäänud ka seisukohale, et WC-külastusel saadud varbavigastus tööõnnetuse alla ei kuulu. Seni, kuni kohtupraktika puudub, võib selle seisukoha juurde jääda küll.

6. Ka kodus peab viisakalt riides olema

Organisatsioonis on loomulik, et suheldes nii oma tiimiga, eriti aga inimestega väljastpoolt tiimi järgitakse teatud reegleid. Seepärast peab videokohtumistel täitma samu viisakusreegleid kui päris kohtumistel. Keegi ei alusta ju silmast silmagi kohtumist sõnadega: „Oi, vabandust, et ma selline välja näen! Täna ei jõudnud duši alla.“

7. Kodust on raskem juhtida

Juhi füüsiline kohalolu on üks tähtsamaid meetodeid, sest lisaks käskudele ja keeldudele on vaja eeskuju. Seega peab ta välja mõtlema põhimõtted või süsteemi, kuidas olla siiski nähtav ka kodus tööd tehes. Tõenäoliselt ei pöördu paljud töötajad tagasi kontorisse ja taolise organisatsiooni kooshoidmiseks on vaja uusi traditsioone ja tavasid.