Mõtteviis, mis hävitab ettevõtte… või viib selle uuele tasemele
Allikas: Äri-IT Kevad 2020
Autor: Jelena Avanessova, BCS Itera majandustarkvara konsultant
Hiina vanasõna ütleb: „Inimesed, kes liigutavad mägesid, alustavad väikeste kivide kandmisest.“ Just see põhimõte aitab ettevõttes digitaalse transformatsiooni läbi viia.
Digitaalse transformatsiooni kasvulava ja mõttelaad
New Yorgi Columbia ülikooli president Nicholas Murray Butler pidas märtsis 1931 meeldejääva kõne, mida on hiljem palju tsiteeritud. Ta ütles muu hulgas: „Neid inimesi, kes suudavad asjad liikuma panna, on vähe. Neid, kes jälgivad, kuidas asjad liiguvad, on veidi rohkem. Aga kõige enam on neid, kel pole aimugi, mis juhtub, või kes imestavad, et mis nüüd juhtus.“
Inimene sünnib kolmandasse rühma. Aga me saame tänu oma käitumisele, iseloomule, keskkonnale ja haridusele tõusta teise või isegi esimesse.
Muutused toimuvad vaatamata sellele, kas me neid soovime või mitte. Aga on asju, mida saame kontrollida, nimelt muutuse mõju ja selle hinda. Butleri välja toodud grupid võib kiires maailmas ümber nimetada loojateks, pealtvaatajateks ning takistajateks.
Mida aga teha, et muutuse mõju juhtida? Vastust aitab leida teooria, mida tuntud Stanfordi ülikooli psühholoog Carol Dweck kirjeldab oma raamatus „Mindset“ („Mõtteviis“). Seal öeldakse, et esineb kahte tüüpi mõtteviisi: fikseeritud ning kasvule suunatud.
Esimene ehk fikseeritud mõtteviis on see, ms paneb meid pealtvaataja või takistaja rolli, mis piirab meie loovust. Fikseeritud maailmas pannakse suurt rõhku just sellele, kas inimene on andekas või mitte; kas ta on talent või mitte. Talendikuse all aga mõistetakse sageli midagi, mis saavutatakse ilma pingutuseta. Seevastu pingutust ja tööd nähakse tihtilugu kui tõestust, et inimesel pole kaasasündinud talenti.
Fikseeritud mõtteviisiga kaasneb hirm eksida. Eksimuse tunnistamisel tunduvad inimesed endale rumalana, sest nad näitavad oma nõrkust välja. Sellise mõtteviisiga inimene ei talu kriitikat. Nad usuvad, et on olemas n-ö kõrgema ja madalama sordi või kompetentsusega inimesi. Nad peavad pidevalt tõestama, et on parimad, ning ettevõttest saab selle mängu platvorm. Selline pidev enesekehtestamine võtab aega ja jõudu ning ei vii kuidagi tegelike probleemide lahendamisele lähemale.
Kasvule suunatud mõtteviis teeb meist aga meeskonnamängijaid, sest väärtustakse pigem arengut ja õppimist. See julgustab oma eksimustele otsa vaatama, kasutama tagasisidet ning kohandama selle alusel strateegiat. Niisugune juhtkond ei karda vastuvaidlemist ning seisukohtade erinevust. Usutakse, et igaüks on võimeline oma oskusi arendama. Pidev kasv ja õppimine on loomulik ja põnev teekond. Sellise mõtteviisiga ettevõtte on avatud muutustele, loovusele ja arengule, mis pakuvad võimalust saavutada suur konkurentsieelis.
Tehnoloogia kui teekond, mitte vahend
Majandustarkvara (ERP) juurutamine on suur samm ja üsnagi keeruline protsess, mis nõuab palju kooskõlastamist ja õppimist. Eelduseks on tõhus koostöö ning üksteise toetamine meeskonnas. Mõtteviis määrab suurel määral, kas ERP juurutamise all mõistetakse olemasolevate protsesside ületoomist vananenud süsteemist nüüdisaegsemasse või võetakse suund digitaalse transformatsioonile ehk minnakse nn arenguteekonnale.
Süsteemi vahetuse puhul on oluline koolitada inimesi selles vallas, kuidas teha läbi harjumuspärased protsessid ja tehingud uues süsteemis. Digitaalne transformeerimine tähendab, et muutuvad inimeste tööülesanded, luuakse uued ärimudelid ja protsessid. Töötajad peavad sel juhul muutust ise looma ning andma oma panuse ettevõtte arengusse.
Muutus ei peaks olema midagi, mis inimestele ette ära tehakse. Inimesed on rohkem rahul, kui nad võtavad protsessist osa ja saavutavad tänu sellele teatud kontrollitunde, mis vähendab ka nende hirmu uue ees. Kaasasündinud talendi otsimise asemel tuleb panustada meeskonna õpetamisele ning arendamisele, et luua ettevõttes kasvule suunatud mõtteviis.