Kadri Kekk: kes ütles, et IT-valdkond naistele ei sobi?

Allikas: Äri-IT Sügis 2019

Autor: Taivo Paju, Äri-IT peatoimetaja

Naine ja programmeerija!? Veidi harjumatu, aga sugugi mitte enam ebatavaline. BCS Itera tarkvaraarendaja Kadri Kekk on elav näide sellest, kui nutikas on teha karjääripööre IT-valdkonna kasuks.

Kadri, kuidas tekkis mõte valida kaubanduse asemel IT-valdkond?

Olin kaubanduses kümme aastat samas ettevõttes töötanud ja olnud üsna edukas. Alustasin müüjana ning pidasin ka kaupluse juhataja ja ostujuhi ametit. Tänu teise lapse sünnile tuli töine paus ja samal ajal läks tolles ettevõttes seoses personalimuudatusega õhkkond üpris pingeliseks. Ühel päeval sõbrannaga titevankritega jalutades tekkiski mõte, et miks mitte minna IT-d õppima.

Valisime alustuseks Tartu Ülikoolis väga hea vaba juurdepääsuga e-kursuse „Programmeerimisest maalähedaselt“. Läbisin selle ja sain nelja nädalaga Pythoni programmeerimiskeelest ettekujutuse. Valdkond tundus põnev, kuid kolmeks aastaks taas ülikooli minna näis liiga pikk aeg. Siis avastasingi „Vali-IT!“ programmi. Läbisin kuus nädalat kestva loengutsükli ja olin seejärel BCS Iteras kaks kuud praktikal. Ettevõte sobis mulle – ja vastupidi – ning nüüd olen selles firmas tarkvaraarendajana tööl.

(„Vali-IT! programmist loe lähemalt allpool – toim).

Mis koolis matemaatika hinne oli?

Viis.

Ka see programmeerimise õpe üle jõu ei käinud?

Ei, see sobis mulle väga hästi. Teoorialoengute kõrval pidime kahe peale valmis tegema ka ühe toimiva programmi. Saime inspiratsiooni „Eesti mängu“ telesaatest ning programmeerisime selleteemalise mängu.

Siis algas BCS Iteras praktika. See oli igapidi huvitav: kui koolitusel olin õppinud Java keelt, siis BCS Iteras pidin kohe selgeks õppima veel ühe: Microsoft kasutab nimelt oma programmeerimiskeelt, kusjuures kahes väga erinevas, n-ö uues ja vanas keskkonnas.

Vastuvõtt oli väga hea, kõik oli firmas minu kiireks sisseelamiseks ette valmistatud. Algul tutvustati mulle NAVi (tarkvara, mida firma pakub), siis tulid juba lihtsamad tööd. Algul tundus isegi veidi igav, aga kohe, kui sain hakata päris tööd tegema, läks huvitavaks. Peagi keskendusin sellele, et konvertida palgaarvestamise programm juba uude keskkonda. Minu juhendajaks sai BCS Itera üks kogenumaid arendajaid Kalle, kes on väga hea õpetaja! Tema jaoks olid mu küsimused sageli muidugi rumalad, aga ta vastas neile alati.

Milliseid töid praegu teha tuleb?

Igal kliendil on oma vajadused. Konsultant selgitab need välja, annab info mulle edasi ja mina kirjutan siis lähtekoodile vajalikud koodiread juurde. Keskkond on üsna paindlik – väga harva juhtub, kui ma ei saa kliendi soove täita.

Tegemist jagub, tööjärg on kogu aeg ees. Vahel juhtub, et ma kuidagi ei leia head lahendust. Sel juhul võtan ette mõne teise töö, ja siis korraga jõuad äratundmiseni – vaat just nii tuleb see asi lahendada! Nagu iga asja puhul on ka siin vaja vahepeal teistele asjadele mõelda.

Varem arvasid, et sina küll IT-inimene ei ole. Miks?

Mul oli kartus tehnilise poole ees. Arvasin, et suurt osa mängib riistvara tundmine. Mõte ise arvutit lahti võtta ja kokku panna tundus hirmus. Siiani pole ma seda ette võtnud… ehkki dr Google’i abiga teeksin selle ilmselt ära. Aga seda ei olegi tegelikult vaja! Nii nagu auto juhtimisel ei pea sa teadma, mis täpselt kapoti all peitub, ei pea sa ka teadma, kuidas arvuti on tehtud. Meil on omad spetsialistid, kelle poole pöördun siis, kui näiteks ei saa kliendi serveriga ühendust.

Kuidas sa ennast kursustel meeste seltskonnas tundsid?

See on vananenud arusaam, et IT on meeste ala. Meie 20-liikmelises grupis oli vaid viis meest! Ka siin firmas on arendajate seas peale minu veel kolm naist, kes on aastaid arendajana töötanud. Üha rohkem naisi vahetab praegu senise elukutse IT-valdkonna vastu.

Tõsi, meie grupist ei läinud sugugi mitte kõik naised arendajaks. Kellest sai testija, kellest disainer. Seda muret, et pärast IT-kursust tööta jääd, küll ei olnud. Mul näiteks oli kuus vestlust praktikakoha pakkujatega.

„Vali-IT“ kursustel tundsin, et saan üle keskmise hakkama, seetõttu tahtsingi arendajaks saada. Vestlus BCS Itera esindajaga oli järjekorras viimane, aga otsustasin just nende kasuks, sest nemad pakkusid mulle ühena kahest kohe arendaja tööd.

Kaks praktikakuud ja neli kuud katseaega läksid kiiresti, nüüd olen firmas täieõiguslik arendaja. Edaspidi oleks tore õppida seda ala laiemalt, aga praegu keskendun küll arendaja tööle, sellele, et programm korralikult selgeks saada. Põnev on ka, iga päev õpin midagi uut juurde.

Nii et need, kes on seni IT-st kauge kaarega mööda käinud, ei pea seda ametit kartma?

Ei pea! Kui vähegi võimalust, tasub seda ala proovida. Tartu Ülikooli kursused, kus minagi alustasin, on selleks väga hea võimalus. Ja kellel on kõrgharidus, selle jaoks on järgmiseks sammuks „Vali-IT!“ väga hea variant. Ainus probleem on see, et sa ei saa kolm ja pool kuud palka. Samas midagi maksma ka ei pea – kõik õppematerjalid ja isegi arvutid on kursuse poolt.

Aga matemaatikas sa ei pea ilmtingimata viieline olema. Selles ametis on vaja eeskätt avatud ja loogilist mõtlemist. Kohati läheb matemaatika ja programmeerimise loogika pisut risti, ja just selles olukorras aitab avatud mõtlemine väga hästi!

Ja arendaja suurim sõber on tegelikult dr Google ning igasugused foorumid, kus paljud küsimused on juba vastatud. Vajadusel saad ise ka sinna küsimuse üles panna. Ma tunnen samas iga nädalaga, et saan üha paremini keerulistest probleemidest aru. Kõik on mõtlemises kinni. Mäletan, et näiteks xml-failiformaat tundus esialgu väga õudne, lükkasin sellesse süüvimist üha edasi. Aga kui ühel päeval kätte võtsin, ei olnud see üldse hull.

Nii et karjääripööre oli õige otsus?

Oli küll! Lisaks sellele, et õhkkond siin BCS Iteras on palju rahulikum (selline mõnus vaikelu), on ka töö ise rahulikum. Pole nii suurt pinget ja ajalist survet kogu aeg, mis mulle väga sobib.

Tunnen, et see, mis ma nüüd teen, tuleb mul hästi välja. Ja katseaja lõpus sain ka kolleegidelt palju positiivset tagasisidet.

Kuna mul on kodus kaks last (kahe- ja viieaastane), võimaldatakse mul paindlikult tööl käia, nii et osa aega saan ka kodus töötada. Olen sellega väga rahul ja jätkuvalt astun rõõmsal meelel kontoripäevadel uksest sisse.

Mis on mis „Vali IT!“

„Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda inimesele tarkvaraarendaja algoskused. Pilootprojekt algas jaanuaris 2017 ja kokku antakse selles programmis kuni aastani 2020 need algoskused 500 inimesele.

Tingimusteks on kõrgharidus ja kolmeaastane töökogemus kõrgharidust nõudval ametikohal. Projekt on osalejatele tasuta, seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. „Vali IT!“ programmis osalejad läbivad kuuenädalase täismahus teooriaõppe, millele järgneb kaheksanädalane praktika ettevõtetes.

Töö pärast ei pea edukas kursuse lõpetaja muretsema, hinnanguliselt on Eestis vaja aastani 2020 täiendavalt tööle võtta 2600–4500 tarkvara arendamise oskusega spetsialisti.

Vaata lähemalt: http://vali-it.ee/projekt/