Tootmise planeerimine on kuluefektiivsuse alus
Allikas: Äri-IT Kevad 2022
Autorid: Jooni Soots, BCS Itera konsultant ja Madis Varend, tootmisvaldkonna spetsialist
Lõviosa meie juurde jõudvatest tootmisfirmadest, kellel on uue majandustarkvara valimine käsil, soovivad viia tootmise planeerimise uuele tasemele. Tihti aga valitseb arusaam, et kui juba ostetakse kallis tarkvara, siis programm planeerib kõike iseenesest. Nii see päris pole – mitmele küsimusele tuleb enne selge vastus leida. Vaatame korraks lähemalt, mis õigupoolest on tootmise planeerimine ja millest siin alustada.
Lühidalt selgitades on tootmise planeerimine üks protsessidest ressursside efektiivseks juhtimiseks. Selle käigus tuuakse kõik detailid päevavalgele, et kontrollida paremini kvaliteeti ning juhtida pakkumist ja nõudlust ning tähtaegu.
Millest tuleb tootmise planeerimist alustada? Esmalt on vaja ülevaadet muutujatest, mis on meie äri jaoks olulised. Need on näiteks töökeskused, masin- ja inimressursid, toodete marsruudid ehk routing’uid ning materjalide saadavuse info konkreetsel ajahetkel. Kui peamised muutujad on määratletud, siis oleme loonud eelduse edukaks tootmise planeerimiseks.
Töökeskused
Töökeskuseks võib lugeda tööjaama või nende gruppe, kus töötavad inimesed ja/või masinad. Näitena võime vaadelda tehase lõppkokkupaneku töökeskust, kus lõppkokkupanekul saab maksimaalselt tööd teha korraga kaheksa inimest, sest just nii palju on seal tööpinda. Mõnes teises kohas tehases võib aga olla tööjaam, kus saab seadmega korraga töötada vaid üks inimene.
Masinvõimsus
Masinate puhul, mida kasutatakse töökeskustes, on omakorda veel muutujaid, et planeerida masinvõimsust. Arvestada tuleb hooldustöödega ning tööpingi seadistamise või ettevalmistamise ajaga.
Näiteks elektroonikatööstuses on kasutusel lainejootmismasin, mis peab kohati soojendama 400 kg tina ning mille sobivale töötemperatuurile jõudmine võib võtta neli-viis tundi. Sõltuvalt hoolduste vajalikkusest ning võimalikest planeeritud seisakutest on võimalik välja arvutada masintöökeskuse efektiivsus ja töögraafik. Betoonkatusekivi tootmises on näiteks vaja pärast iga vahetust liin ja masinad puhastada, sest muidu ei saa järgmisel päeval tööd alustada.
Inimvõimsus
Väga tähtsad muutujad tootmise planeerimise valemis on inimesed. Inimvõimsuse planeerimisel tuleb arvesse võtta töötaja efektiivsust. Kogemuslikult võime tootvas tööstuses arvestada 8-tunnise tööpäeva kohta efektiivset tööaega 6,4 tundi, seega on efektiivsus 80%. Efektiivsest tööajast on maha arvestatud pausid, koolitused ja koosolekud ning tööde ettevalmistamine, sh tegevus, mis on seotud materjalide ja töövahenditega.
Inimvõimsuse planeerimise abil on võimalik luua ja valida inimressursside juhtimise lähenemisviise. Enim on levinud renditööjõu kasutamine, ajutise ületunnitöö rakendamine, allhanke kaasamine, summeeritud tööaja põhimõttel koostatud töögraafikud või töötajate arvu korrigeerimine vastavalt nõudlusele.
Materjalide planeerimine
Materjalide planeerimine on otseselt seotud tootmise ja nõudluse vajadustega. Lisaks kauba sisseostu muutujatega, nagu minimaalne/maksimaalne laoseis ja eri tarnijate tarneajad, peab arvestama ka kauba käsitlemisele kuluva ajaga, näiteks kauba käsitlusajaga selle saabumisel. Sõltuvalt vastuvõtukiiruse eesmärkidest võime siiski rääkida keskmiselt ühest tööpäevast. Teatud juhtudel on materjali vastuvõtul määratud täiendavad kvaliteedinõuded või tingimused – sel juhul võib lisada veel ühe päeva vastuvõtu jaoks.
Kaupade väljasaatmisel võib samuti olla ärispetsiifilisi muutujaid, mida peab planeerimisel arvestama. Projektipõhise lahendusena valminud tooted vajavad tihti ka erilisi pakkelahendusi, mille valmistamine ja eritranspordi organiseerimine võib võtta veel aega.
Analüüsi aeg
Kui muutujad on määratletud ja kaardistatud protsessi osana, siis saab alustada analüüsi ja planeerimisega, et leida parim kuluefektiivne viis nõudluse täitmiseks.
Kuluefektiivsust saame mõjutada, kui valime näiteks sobiva tootmispartii mahu, õige arvu inimesi tööoperatsioonide tegemiseks ning ajastades vastavad tootmistööd. Sobiliku kombinatsiooni ja tootmise ajastamise abil on võimalik hoida varud optimaalsena, tööjõuressursid ühtlaselt koormatuna ning täita õigeaegselt kliendinõudlust.
Sõltuvalt tegevusvaldkonnast võib kliendinõudlus olla ebastabiilne, sesoonne või stabiilne. Nii on võimalik valida lähenemisviise, kuidas maandada kliendinõudluse kõikumisest tulenevaid riske. Ebastabiilse või sesoonse kliendinõudluse täitmiseks saab rakendada ajutist renditööjõudu, allhanget või kaaluda lattu tootmise võimalust. Samuti on võimalik sesoonsuse tõttu suurenenud toormaterjali vajadusest tingitud riske maandada tarnijatele prognoosi jagamise teel. Olgu näitena toodud kergetööstusmaterjale tootva ettevõtte kogemus, kus tootmine käib vastavalt klientide tellimustele ja lattu tootmist üldjuhul ei toimu. Tellimuste madalperioodil, kui tootmisvõimsust on üle, toodetakse lattu tooteid, mille müüki saab prognoosida varasema kliendiajaloo alusel.
Mis puudutab tööjõu vajaduse juhtimist, siis annab meie kogemus koostööst tootmisettevõtetega kindluse, et eduka tootmisplaneerimine abil koos tootmisjuhtidega saab koostada värbamisvajaduste plaane, koolituskavasid, roteerumisvajadusi, hinnata töötajate arvu korrigeerimise ja lisainvesteeringute vajalikkust.
Oskusliku planeerimise korral saab tulemusi märkimisväärselt parandada. Otsuste langetamisel tulevad abiks mitmed visuaalse juhtimise tööriistad, millega saab kerge vaevaga tuvastada riske ning anda sisendit kogu ettevõtte tegevuste planeerimiseks. Näiteks võib tuua BCS Itera ärianalüüsi lahendused, kus meil on ligi 20 aastast kogemust, tänu millele suudame pakkuda tegevusvaldkonnapõhiseid erilahendusi andmete visualiseerimiseks.