Kuidas säilitada toiduainetööstuses konkurentsivõime?
Allikas: Äri-IT 2019 Sügis | BCS Itera AS
Autor: Oliver Olt, Swedbanki toiduainetööstuse sektori juht
Toiduainetööstuses ootavad lähiaastail lahendamist küsimused, mis on seotud nii kasvava tööjõukulu kui ka vajadusega suurendada investeeringuid automatiseerimisse ja digiteerimisse.
Konkurents vaba tööjõu pärast on kujunenud viimastel aastatel Eestis üheks suurimaks probleemiks, põhjustades omakorda kiiret palgakasvu. Meie toiduainetööstuses töötas statistikaameti andmeil 2017. aastal ligi 15 000 inimest, mis on 14% kõigist tööga hõivatutest töötlevas tööstuses ja 2,7% nende koguhulgast, mis on samas suurusjärgus sektori käibe osakaaluga kogu majandusest. Viimasel kümnel aastal on toiduainetööstuse hõive näinud nii langustrendi, mis saavutas oma põhja 2010. aastal, kui ka kasvutrendi. Kuigi alates 2010. aastast on asjad liikunud kasvutrendi joones, ei ole 2007. aasta hõivatute arvu uuesti saavutatud ning paaril viimasel aastal on töötajate hulk sektoris tasapisi siiski vähenenud.
Tööjõukulud
Võrreldes 2007. aastaga oli 2017. aasta käive 53% kõrgem, millest võib järeldada, et sektor suudab nüüd kümme aastat hiljem teha vähema arvu inimestega palju suuremat käivet ja olla efektiivsem. Samas on oluline jälgida, kuidas on suudetud hakkama saada kasvava tööjõukuluga ning kuidas areneb sektori investeerimisvõimekus ehk kuidas jaotub toodetav lisandväärtus tööjõu ja ettevõtte vahel.
Tänu käibe kasvule on toiduainetööstuses jäänud tööjõuühiku kulu 2007. aastaga sarnasele tasemele, mis tähendab, et tööjõu poolest on toiduainetööstus suutnud seni konkurentsivõimet säilitada. Kuid tööjõuühiku kulu on olnud viimasel seitsmel aastal siiski väikeses kasvutrendis, mis omakorda vähendab investeeringuteks jäävat vaba raha. 2017. aastal oli brutopalk sektoris töötaja kohta Eesti keskmisest umbes 7% madalam. Kui arvestada asjaoluga, et konkurents tööjõu pärast tööstusharude vahel järjest suureneb, on lähiajal oodata pigem tööjõukulu kasvu kiirenemist.
Digiteerimine
Viimaste aastate jooksul on palju räägitud vajadusest suurendada digiteerimise ja automatiseerimisega seotud investeeringuid, et tõsta efektiivsust ning konkurentsivõimet. Meie ettevõtted on Euroopa komisjoni digiteerimise edetabelis 28 liikmesriigi hulgas alles 19. kohal. Euroopa liidu toiduaine ja joogitööstuse keskmine digiteerituse tase tervikuna on sektorite võrdluses üks madalamaid, ulatudes napilt üle 10%.
Vahemikus 2007–2017 ei ole aastane investeerimis maht sektoris märkimisväärselt suurenenud, samas on bilansiline põhivara kasvanud võrreldes perioodi algusega peaaegu kahekordselt. Toiduainetööstusesse tehtavad investeeringud on pikaajalise iseloomuga, olles enamasti seotud kas kinnisvara ehitamise, parendamise või masinapargiga, mistõttu kapital sektoris on siiski aastaaastalt suurenenud.
Sektor investeeris 2017. aastal materiaalsesse põhivarasse kokku 76,8 miljonit eurot, masinatesse ja seadmetesse läks sellest 61,9%. Suurimad investeerijad olid liha ja pagaritööstusettevõtted ning valmistoitu tootvad ettevõtted. Ühest küljest näitavad Eesti toiduainetööstuse stabiilsed investeeringud, et sektor teeb neid pidevalt ja hakkama saadakse ka kasvava tööjõukuluga. Samas jääb ikka õhku küsimus, kas see on piisav, et tagada pikaajaline jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime. Investeeringud immateriaalsetesse varadesse on olnud marginaalsed. Ametlikku statistikat mõjutab kindlasti ka see, kuidas ettevõtted oma investeeringuid kajastavad, kuid teatava tunnetuse annab see siiski, et hinnata investeeringute mahtu nö käega kohe mittekatsutavatesse varadesse.
Renditööjõud
Kas praegune tööjõuturg sunnib sektorit tegema suuremaid muudatusi või jätkatakse seniste mudelitega, mis paneb otsima tööjõudu teistest riikidest? Arenguseire keskuse 2018. aasta oktoobris avaldatud tööjõuturu uuringus tuuakse mitme tööjõuturu arengustsenaariumi hulgas välja näiteks lahendus „rändajate maailmaküla”, mis kirjeldab odavama tööjõu sissetoomist kolmandatest riikidest ning automatiseerimise edasilükkamist. Teise variandina võib välja tuua mudeli „isearenev Eesti”, kus meie ettevõtete moderniseerimist ning innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmist hakkab takistama talentide puudus.
Mõlemal juhul tuleb tegeleda tööjõu probleemiga, teadvustades samal ajal, milline tee tagab meile pikaajaliselt kõrgema lisandväärtuse ja konkurentsivõime. 2017. aastal loodi Eestis toiduainetööstuses lisandväärtust 22 960 eurot töötaja kohta, mis on võrreldav töötleva tööstuse keskmisega. Euroopa Liidu kohta nii värsket infot mul ei ole, kuid 2015. aastal moodustas töötleva tööstuse vastav näitaja 45% euroopa liidu keskmisest, mis näitab, et meil on arenguruumi.
Swedbanki tööstusettevõtete uuring
Swedbank on viimased kaheksa aastat läbi viinud tööstusettevõtete küsitlust, kus peamiste teemadena on uuritud käibe ja kasumlikkuse, tööjõuvajaduse ja kulude kasvu ning investeeringute ootusi. Toiduainetööstus on iga aasta selles uuringus osalenud. Vastanute arv ja vastanud ettevõtted on igal aastal mõnevõrra erinenud, aga üldjoontes annab see siiski tunnetuse, milliseid plaane sektor oma konkurentsivõime parandamiseks peab.
Uuringutulemustest ilmneb, et palgakasvu määra on sektor aastaid süstemaatiliselt alahinnanud ehk tegelik palgakasv on olnud märgatavalt suurem ning investeeringute kasvu on hinnatud suuremaks, kui ametlik statistika näitab. Tööjõu probleem on püsinud aastaid ja on näha, et viimastel aastatel tuntakse eelkõige puudust kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõust, kes aitaks ettevõtetel kasutusele võtta uusi efektiivsemaid lahendusi, millega kasvatada lisandväärtust töötaja kohta.
Sel aastal läbi viidud uuringu kohaselt planeerib toiduainetööstus järgmise kahe aasta jooksul lisandväärtust kasvatada 9%. Kui panna siia kõrvale viimaste aastate keskmine palgakasv 8% aastas, siis on oodata jätkuvat investeerimis ja konkurentsivõimekuse sammsammulist vähenemist. Toiduainetööstus planeerib koguinvesteeringutest suunata automatiseerimisse 65% ja digiteerimisse 25%, mis on märkimisväärne osakaal. Peamised eesmärgid, mis uuringu käigus välja toodi, olid tööjõu mahukuse vähendamine, mahtude kasvatamine ja investeeringud andmetöötlusse, mis on paljude ettevõte jaoks esmased sammud suurema digiteerituse ja ettevõttest parema ülevaate saamise poole.
Lihtsaim ettevõtte konkurentsivõime indikaator
Üks lihtsamaid mõõdikuid, mida ettevõtted saavad oma konkurentsivõime hindamisel arvesse võtta, on tööjõukulu osakaal võrreldes näiteks käibe või loodava lisandväärtusega. Kuigi seda ei saa käsitleda kui terviklikku konkurentsivõime mõõdikut, on see oluline. Olukord, kus palgakulu kasv ületab tootlikkuse oma, osutab konkurentsivõime vähenemisele. Tootlikkuse muutumist töötaja kohta ajas on hakanud ka Swedbank viimasel ajal järjest rohkem vaatama, et saada tunnetust, millised ettevõtted on konkurentidega võrreldes jätkusuutlikumad. Mida suurem on tootlikkus töötaja kohta, seda paremini suudab ettevõte hakkama saada kasvava palgakulu ja investeeringuvajadusega. Loomulikult peab lõpliku hinnangu andmiseks alati tundma ettevõtete spetsiifikat ning investeeringud mahu kasvatamisse ei pruugi tuua edu. Kindlasti on oluline suurendada nüüdisaegse tehnoloogia abil paindlikkust ja kuluefektiivsust, minimeerida vigu ja täpsemalt planeerida, et tulla toime muutuva keskkonnaga. Vähem tähtis ei ole ka investeerimine ettevõtte küberturvalisusse. Tihtipeale on sedalaadi investeeringute tasuvusaja prognoosimine keeruline, aga täpne ülevaade ettevõtte kõikidest protsessidest on nii kasumlikkuse kui riskide maandamise seisukohast tänapäeval hädavajalik.
Huvi uute itlahenduste vastu kasvab
Swedbanki tänavusele uuringule vastanud toidutöösturid planeerivad järgmise kahe aasta jooksul investeerida koostöösse IT ettevõtetega keskmiselt 41 000 eurot. See number ei tundu olema küll suur, aga töötlevas tööstuses ollakse sellega puidutööstuse järel teisel kohal. EASi ellu kutsutud digiauditi meetmest planeerib osa võtta vaid 10%, mida on suurema hüppe saavutamiseks ilmselt vähe. Sedalaadi auditid annavad parema arusaama sellest, mida üldse digiteerimise all silmas peetakse, ning ettevõttele konkreetse teadmise oma puudujääkidest ja vajalikest sammudest. Milliste investeeringute kasuks kohe otsustakse, sõltub juba ettevõtte vajadustest ja võimalustest.
Investeeringud automatiseerimis se ja digiteerimisse on olulised konkurentsivõime säilitamisel, aga need võivad olla üsna kulukad, nii et tihtipeale ainult omakapitalist ei piisa. Seega on siin oluline roll pankadel, kelle jaoks on uus väljakutse finantseerida nn käega mittekatsutavaid varasid. Pangad on seda teemat selgelt teadvustanud ja valmis koos ettevõtetega arenema ning õppima. Kindlasti tasub easi pakutavatele meetmetele, nagu digitoetus, pilk peale visata ning arutada ettevõtte vajadusi ja võimalusi nii tehnoloogia pakkujate kui ka pangaga. Peamised eesmärgid olid tööjõu mahukuse vähendamine, mahtude kasvatamine ja investeeringud andmetöötlusse.