Toiduainetööstuse ettevõtete arengu kiirus on äärmiselt erinev
Autor: Oliver Olt, Swedbanki toiduainetööstuse sektori juht
Paljud toiduainetööstuse ettevõtted investeerivad tehnoloogia uuendamisse vägagi tagasihoidlikult. See on aga mõjunud rängalt nende kasumi teenimise võimele.
Toiduainetööstus tegi 2019. aasta 9 kuuga investeeringuid 56 miljoni euro eest – seda on 9 miljonit vähem kui aasta tagasi samal perioodil. Läinud aasta neljanda kvartali statistikat veel ei ole, kuid tunnetuslikult võib öelda, et viimase kvartali investeeringute maht jääb 2018. aasta tasemele juba tuntavalt alla.
Ühe põhjusena võib välja tuua mõnevõrra kõrgema võrdlusbaasi. 2018 oli toiduainetööstuses keskmisest aktiivsem investeeringute tegemise aasta, kus investeeriti kokku ligi 90 miljonit eurot. Statistikat toetab 2019. aasta alguses läbi viidud Swedbanki uuring, kus selgus, et toiduainetööstus planeeris juba ette 16% võrra vähem investeerida kui 2018. aastal. Kommentaariks öeldi, et selleks puudub vajadus, kuid enim viidati siiski majanduskeskkonna ebakindlusele ja kompetentse tööjõu puudumisele.
Kui vaadata kogu sektori investeeringuid alates 2001. aastast, siis kasvutrendi näha ei ole. Sektor on 18 aasta keskmise-na investeerinud suurusjärgus 75 miljonit eurot aastas. Pikaajaline keskmine on siiski tugevalt mõjutatud kriisidest 2008. ja 2014. aasta, mis puudutasid kogu majandust ja sektorit – siis langesid investeeringud 60 miljonist eurost allapoole. Viimasel neljal aastal on areng olnud positiivne.
Ettevõtete investeerimisvõimekus
Analüüsisime hiljuti 138 tööstusettevõtte finantstulemusi, mille hulgas oli 17 toidu-tööstusettevõtet. Eesmärk oli vaadata, kui investeerimisaltid ettevõtted on ning milline on selle mõju kasumlikkusele ja suutlikkusele toime tulla kasvavate tööjõukuludega. Üheks mõõdikuks võtsime asendamiskordaja, kus jagasime perioodil 2015–2018 tehtud investeeringud amortisatsioonikuluga, et vaadata, kui palju investeeritakse võrreldes sellega, kuidas põhivara amortiseerub.
Toiduainetööstuse näitaja oli 1.62 – see tähendab, et iga euro kohta, mille jagu põhivara amortiseerub, on sel perioodil sektor pannud põhivarasse tagasi 1.62 eurot. See on väga korralik näitaja ja viitab, et ei tegeleta ainult asendusinvesteeringutega, vaid panustatakse rohkem.
Lähemalt vaadates aga pilt nii hea ei ole. Tervelt 41% toidutööstuse ettevõtetest panustas vähem kui 1 eurot amortiseeruva põhivara 1 euro kohta ehk nende asenduskordaja on ühest väiksem. See näitab, et investeeringuid tehakse väga erineval tasemel. Võrreldes kogu töötleva tööstusega, mille näitaja oli 1.98, on keskmine investeeringute tegemise intensiivsus samuti madalam.
Palgasurve jätkub
Palgakasv on olnud sel perioodil sama toidutööstuse valimi ettevõtetel üks kiiremaid, keskmiselt 8,8% aastas, kuid keskmine palk on endiselt ca 10% madalam kui tööstuses tervikuna. See aga tähendab, et mõnevõrra kiirem palgakasvu surve sektorile jätkub, kuna samale tööjõule konkureeritakse sektoriteüleselt. Küsimus on, kas vähem investeerivad ettevõtted hakkavad rohkem investeeringuid tegema ja oma ärimudelit muutma või on nad juba hiljaks jäänud. Investeeringute mahuga sarnaselt on erinev ka ettevõtete kasumlikkus.
Pangad vaatavad kasumlikkust EBITDA alusel, kuna see sisaldab lisaks ärikasumile ka amortisatsiooni, mida ettevõtted saavad suunata investeeringutesse. Selgelt tuli välja, et rohkem investeeringuid tegevad ettevõtted näitavad tunduvalt paremat EBITDAt – vahe on 2,2-kordne! EBITDA (earnings before interest, taxes, depreciation, and amortizationon) on kasum enne laenuintresside, maksude ja kulumi maksmist. See näitab ettevõtte raha teenimise võimet, sõltumata sellest, kui suured on ettevõtte võlad, kui kõrged on riigis maksud ning milline on amortisatsiooni arvutamise meetod.
Toiduainetööstuse valimit iseloomustas veel aastatel 2015-2018 tehtud investeeringute väga hea kattekordaja, mis oli 2,02. Kuna arvutused on tehtud avalikult kättesaadavate majandustulemuste põhjal, siis vaatasime seda lihtsustatult ja jagasime sel perioodil suurenenud EBITDA tehtud investeeringutega. See näitab, et iga investeeritud euro kohta teeniti 2 eurot täiendavat EBITDAt ning see on parim tulemus uuritud viie tööstussektori lõikes. Samas, kui vaadata lisandväärtust töötaja kohta, mis koosneb EBITDAst ja tööjõukuludest, siis see on alles kolmandal kohal. Analüüsitud toiduainetööstuse ettevõtted kasvatasid lisandväärtuse 2018. aasta lõpuks 39 000 euro peale, jäädes veel maha puidutööstusest ja rasketööstusest, mille näitajad olid vastavalt 73 00 ja 40 000 eurot.
Kokkuvõtteks
Vaadates investeeringute tugevat mõju ettevõtete kasumlikkusele, tundub investeeringute tegemine toiduainetööstuses igati mõistlik, kuid senine investeerimise tempo on teiste sektoritega võrreldes mõnevõrra aeglasem. Tugevat tööjõukulude kasvu survet silmas pidades on see samas hädavajalik. Alati tuleb läbi mõelda, mida teha ja kui palju, kuid sektor on suutnud siiski aasta-aastalt lisandväärtust kasvatada. See on see raha, mida saab omakorda kasutada nii töötajatega jagamiseks kui ka uuteks investeeringuteks, et tootlikkust veelgi tõsta. Vaadates tehtud investeeringute tugevat mõju ettevõtete kasumlikkusele, tundub investeeringute tegemine toiduainetööstuses igati mõistlik, kuid senine investeerimise tempo on teiste sektoritega võrreldes mõnevõrra aeglasem.