Tehnoloogiafirma, mis korraldab ka parkimist

Kes on Tallinnas kasvõi korra parkimistrahvi saanud, nõustub, et Ühisteenuste parkimiskorraldajad on liigagi nobedad. Paradoksaalsel kombel pole aga trahvide tegemine üldse firma lemmiktegevus – see on lihtsalt töö osa. Eesmärk on hoopis parkimine ja selle eest tasumine kõigile võimalikult mugavaks teha, kasutades parimaid tehnoloogilisi lahendusi.

Oranži triibuga sinised-valged Toyotad, mille katusel istub neli kaamerat nagu sarvekesed, jätavad esmapilgul leebe mulje. Ent ainult esmapilgul. Parkatsi nime kandvad masinad on tegelikult parkimisjäneste hirm, sest need suudavad kontrollida iga minut ligi 200(!) autot.

Parkats on vaid üks näide, kuidas tehnoloogia on parkimiskorraldajate tööd tundmatuseni muutnud. Vaid veidi enam kui kümme aastat tagasi pidid nad tööpäeva lõpus kontorisse minema, et anda üle hulk täidetud pabereid ja fotoaparaat koos piltidega parkimiskorda rikkunud autodest. Andmesisestajad, keda oli peaaegu sama palju kui kontrolöre, asusid siis kärmelt tööle.

Nüüd tundub täiesti enesestmõistetav, et parkimiskorraldaja suunab mobiilikaamera numbrimärgile ja edasine on juba süsteemi mure. Kui parkimise eest pole makstud, tuvastab süsteem auto omaniku, koostab trahvi-teate ja saadab selle tema meilile. Ning kui omanik ei maksa, käivitub automaatselt trahvi sissenõudmise süsteem. Ei enam mingeid kraabitavaid parkimispileteid, mida mõned ehk veel mäletavad, ega kopeerpaberil blankette.

„Tegelikult ei ole meie eesmärk võimalikult palju trahve korjata – see on lihtsalt osa parkimiskorraldaja tööst,“ räägib Ühisteenuste juht Hendo Priimägi. „Tahame, et parkimise eest tasu-mine oleks kõigi jaoks ülimalt mugav, sest just parkimistasudest sõltub ka meie teenistus.“

Nii keskendutakse üha enam tehnoloogliste lahenduste leidmisele, et parkimist veelgi mugavamaks teha. Vaid üks näide: Tallinna hotellid ja restoranid saavad nüüd panna klientide autod elektrooniliselt parkima, juhul kui see kliendil ununes. See on hea võimalus ka konverentsikorraldajaile, kes võivad klientidele vormistada aegsasti parkimisloa. „Lisaks töötame Teliaga selle nimel, et kombineerida parklate numbrituvastussüsteemid ja automaatne m-parkimine, et inimene ei peaks ka parkimismajas muretsema, kuidas seal tasuda saab. Kõik korraldatakse automaatselt ära, inimest muidugi teavitades,“ ütleb Priimägi.

ERAPARKLATEST PESULANI

Ühisteenused on ennekõike tuntud oranž-hallide jopedega parkimiskorraldajate tõttu. Ent tegelikult on ettevõtte jaoks suurem valdkond praegu hoopis parkimiskorraldus eraparklates. Selliseid alasid on neil portfellis üle Eesti juba ligi 700. Mõned on tasulised parklad ja mõnes paigas, näiteks tanklates, tuleb lihtsalt jälgida, et maaomaniku kehtestatud parkimiskorda ei rikutaks. „Tegu on meie jaoks kindlasti kasvava valdkonnaga tulenevalt üldisest autostumisest ja asjaolust, et pelgalt liiklusmärgid kahjuks autojuhi jaoks määravat jõudu ei oma,“ tõdeb Priimägi.

Ka parkimismajade haldus ja nende sisustamine tehnoloogiaga on kasvav äri. Nõudlus parkimismajade järele tõuseb pidevalt. Parkimismajade sisus-tamisel oskab Ühisteenused olla professionaalne partner, pakkudes klientidele üha enam n-ö võtmevalmis lahendust. Nagu näiteks Tallinna kesklinnas Finesti parkimismajas, kuhu paigaldati Eesti kõige nüüdisaegsem parkimistehnoloogia. Automaatne numbrituvastus on muutunud juba standardiks, aga Finestis toimib ka tark LED-valgustussüsteem, kus valgusvihk sõidab autoga kaasa.

Delegatsioone, kes uudistavad Tallinna parkimiskorraldust, on käinud Norrast Usbekistanini. Põhimõtteliselt võiks Ühisteenused oma paketti üle maailma müüa, sest, nagu ütlevad külalised, toode on hea. Ega muidu ei põhineks Moskva parkimiskorraldus suures osas just Tallinna oskustel. Probleemiks on hoopis see, et paljude maade IT-taristu on veel liialt toores – vajalikke registreid ei saa veel juhtme teise otsa panna. Nii püsivadki mündiautomaadid ja tädikesed parklaputkades neis riikides visalt alles.

Ent parkimiskorraldus pole kaugeltki Ühisteenuste ainus äri. Linnapesulate brändi all tegutseb ettevõttel kuus autode selvepesulat üle Eesti. Need olid ühed esimesed, kuhu ei pidanud mündihunnikuga minema, vaid toimisid ka pangakaart ja m-makse. Miks siiski parkimiskorraldajal on vaja pesulat? Hendo Priimäe sõnutsi on see hea võimalus teha ristkampaaniaid, pakkudes parkimisklientidele lisaboonust.

2012. aastal hakkas ettevõte pakkuma veel infokaitseteenust. Konteinerid delikaatsete dokumentidega plommitakse kinni ja viiakse kontoritest võimsasse paberipurustajasse. Seda, et töö otsa saaks, praegu veel karta ei ole: Eestis müüdavad paberikogused vähenemise märke ei näita.Nüüdseks on teenus tunduvalt laienenud – Ühisteenused hoolitseb lisaks dokumentide utiliseerimisele ka igasuguse vanapaberi ning väsinud kontoritehnika, mööbli ja tööriiete eest. Jällegi teeb suure töö ära tehnoloogia. Veoringid planeeritakse äpi abil, logistiliselt mõistlikult järjestatud töökäsud jõuavad autojuhtide tahvelarvutisse. Töö tehtud, annab klient aktile elektroonilise allkirja ning süsteem loob kohe arve. „Tänu tehnoloogilisele lahendusele on kliendid kiiremini teenindatud ning arveldused väga operatiivselt tehtud. Täna teeme töö ja homme saadame selle eest juba arve, mis tagab ka palju parema rahavoo,“ arutleb Priimägi.

Eelmise aasta alguses ostis uus omanik, Kristjan Rahu suurosalusega ettevõte UG Investeeringud, Ühisteenused G4Silt välja. Järske muudatusi ei ole ettevõttes tehtud, ent juht ei välista uusi põnevaid valdkondi.

TÜHJADE PIHKUDEGA ALGUS

Ühisteenuste ja BCS Itera koostöö sai alguse just tänu omanikuvahetusele.

1. veebruarist 2019 käivitus kuue-kuuline üleminekuperiood, et loobuda senise omaniku G4Si teenustest ja hüpata pea ees vette. Nüüd tuli hakata ise ujuma, sest seni oli nii raamatupidamise kui kõigi teiste tugiteenuste eest hoolitsenud kontsern. Ühisteenustel endal polnud isegi ühtki arvutit, raamatupidajast või majandustarkvarast rääkimata.

IT-arenduse eesmärgiks võeti see, et ükski klient, olgu ta suur või väike, ei tohtinud märgata ainsatki tõrget. Nagu ka oma töötajad, kelle arv ulatub koos liikluskorraldajatega suvisel perioodil 150ni. Ehk teisisõnu: arved klientidele pidid õigeaegselt välja minema ja palk ei tohtinud päevagi hilineda.

See oli paras väljakutse. G4S kontsernis kasutati tegevuse korraldamiseks ja raamatupidamiseks umbes 10 eri tarkvara SAPist Taavini, nii nagu see oli ajalooliselt välja kujunenud. Ja kuni see toimis, ei hakanud keegi asja torkima.

Nüüd tuli leida uus majandustarkvara, mis aitaks muu hulgas lahendada mitmed aastatega kuhjunud probleemid. Näiteks selle, et seni ei saanud kuu algus- ega lõpupäevadel mõned inimesed puhkust võtta, sest pidid kontoris finantsaruandeid koostama. Kaugtöö polnud võimalik või oli liiga keeruline korraldada.

Sõelale jäid baaskeskkonnana Office 365 ja majandustarkvarana Dynamics 365 Business Central. Eks osalt ka seetõttu, et uuel omanikul olid head kogemused nii selle tarkvara kui ka BCS Itera konsultantidega. „Praegu ongi meil 10+ programmi asemel üks, mis hõlmab nii majandus- kui personaliarvestust ning liidestub ideaalselt baastarkvara Office 365-ga.

Sisuliselt saab programm aru, et e-meilile on tulnud hinnapäring, ja küsib, kas vormistada arve!“ räägib Priimägi. „Ja inimesed tulid muudatustega väga hästi kaasa, eriti kui arvestada, et need sattusid puhkuseperioodile ning aeg ümberkorraldusteks oli olematu. Olen oma inimestele siiralt tänulik, vastutöötamist ei olnud ja kõik suhtusid asjasse väga avatult!“

Kokkuvõttes õnnestus totaalne tarkvaravahetus tõesti nõnda, et kliendid ega töötajad ei saanud arugi, mis juhtus.

EI RÄTSEPALAHENDUSTELE

Ehkki tänaseks ei ole juurutus veel kaugeltki läbi, on tegemist juba pigem peenhäälestusega. Järgmisena plaanitakse ärianalüüsi moodul Power BI tööle panna osakondade põhiselt ja paljud tegevused tahetakse automatiseerida, sest masin suudab igapäevaseid rutiinseid liigutusi ju alati paremini teha. Ühesõnaga – tarkvarast tahetakse võtta maksimum.

Ühisteenuste soov oli teha võimalikult vähe rätsepalahendusi. „Iga erilahendus kajastub hinnas ja ülalpidamiskuludes. Kui baastarkvara uueneb, siis peab uuenema ju ka rätsepalahendus. Business Central on mahukas programm, kus on arvestatud suurte ettevõtete vajadusega. Ja kui suured saavad hakkama standardlahendusega, siis kuidas meie ei saa!“ arutleb Priimägi. Ning lisab: „Ütlesin ettevõttes, et vahet pole, kas teeme uuele tarkvarale ülemineku kohe ära või lükkame edasi. Tõesti vahet pole: kui ühe stepsli seinast välja tõmbad ja teise sisse paned, siis valus on niikuinii! Mul on hea meel, et me ei venitanud, vaid see asi sai tehtud. Ja hästi tehtud.“