Personalivaldkonna seaduse muudatustest 2024. ja 2025. aastal
Allikas: Äri-IT Kevad 2024
Autor: Triinu Pommer, HRM valdkonna juht
2024. ja 2025. aasta jooksul rakendub hulk seadusemuudatusi, mis puudutatavad ka palga- ja personalilahendusi. Toome siinkohal neist välja olulisemad.
Kogumispension
Alates 2024. aasta algusest saavad teise sambaga liitunud inimesed soovi korral tõsta senise 2% kogumisepensioni makse määra 4% või 6% peale. Maksemäära muutmiseks tuleb esitada avaldus pensioniregistri pidajale (Pensionikeskus) või kontohaldurile (LHV Pank, Luminor Bank, SEB Pank, Swedbank, Tuleva Fondid).
Kogumispensioni maksemäära on võimalik muuta kord aastas, esitades selleks avalduse vahemikul 1. jaanuar kuni 30. november. Uus maksemäär hakkab kehtima avalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Neil, kes avaldust ei esita, jääb vaikimisi endiselt kehtima 2%.
Muudatus puudutab ainult töötaja töötasust kinnipeetavat kogumisepensioni, riigi poolt pensionifondi makstav protsent ei muutu.
Pensionifondiga liitumist saab kontrollida pensionikeskuse kodulehel. Pensionikeskuse sõnul töötatakse spetsifikatsioonid maksumäärade päringu esitamiseks välja selle aasta suveks. HRM4Balticsi lahendusse lisatakse pensionikeskuse päringu täiendused tootearendusena selle aasta jooksul.
Tulumaksuvaba summa
Alates 2025. aasta 1. jaanuarist on residendist füüsilisel isikul õigus oma maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu 8400 eurot aastas (TuMS § 23 lg 1).
Muudatusega kaotatakse praegune maksuküür ja kehtestatakse ühtlane maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas kõikidele isikutele, sõltumata nende teenitud tulu suurusest. Erandiks on vanaduspensioniealised isikud, kelle puhul maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga. Maksuvaba tulu laieneb kõikidele Eesti ja Euroopa majanduspiirkonna (Euroopa Liidu liikmesriikide, Norra, Islandi, Liechtensteini) residentidele. Maksuvaba tulu ei kohaldu kolmanda riigi (nt Ukraina, Valgevene, Usbekistani, Kasahstani) residentidele.
Tulumaks
Füüsilise isiku tulumaksumäär tõuseb alates 2025. aasta 1. jaanuarist senise 20 protsendi pealt 22 peale.
Muutuvtunni kokkulepe
Alates 15. detsembrist 2021 on jaekaubanduses tegutseval tööandjal võimalus oma töötajatega sõlmida muutuvtunni kokkuleppeid. Tegemist on tähtajalise seadusemuudatusega – selliseid kokkuleppeid on võimalik sõlmida kuni 14. juunini 2024. Alates 15. juunist säte enam ei kehti.
Graafikuga töötaja töö- ja puhkeaeg
Tulenevalt Euroopa Kohtu otsusest on igapäevane ja iganädalane puhkeaeg eraldiseisvad õigused, millel on erinevad eesmärgid. Seega ei saa igapäevast puhkeaega võtta osana iganädalasest puhkeajast, vaid see peab eelnema iganädalasele puhkeajale.
Töötajale tuleb seitsmepäevase perioodi jooksul tagada nii igapäevane (11 tundi) kui ka vähemalt kord 36-tunnine puhkeaeg summeeritud tööaja ja 48-tunnine puhkeaeg tavalise tööaja puhul. Ehk siis esimesel juhul on minimaalne puhkeaeg kokku 47 tundi ja teisel juhul 59 tundi.
Mugavaks töö- ja puhkeaja reeglite kontrolliks on HRM4Baltics lahenduses võimalik seadistada tööajatabeli grupile reeglid. Reeglid aitavad enne tööaja planeeringu kinnitamist lihtsasti veenduda, et koostatud graafik on kooskõlas seadusandlusega.
Aruandlus 3.0
Nullbürokraatia algatusest välja kasvanud projekt „Andmepõhine aruandlus“ loob riigile andmete automaatse liikumise lahenduse, lähtudes minimaalsuse ja lihtsuse printsiibist. Tegemist on Maksu- ja Tolliameti (MTA), Statistikaameti (SA) ja Eesti Panga (EP) ühisprojektiga.
Aruandlus 3.0 rakendamisel jääb tööandjatel ära igakuine kohustus koostada aruandeid ja neid käsitsi Statistikaameti lehele sisestada. Andmed saavad juba palga- ja personalitarkvaras külge vastavad taksonoomia tunnused ning andmete edastamine toimub mugavalt X-tee liidese kaudu.
BCS Itera alustas selle projektiga tegelikult juba 2021. aastal. Siis aga takerdus projekt tehniliste nüansside taha ning kahjuks andmete automaatse vahetamiseni ei jõutud. Nüüd on Statistikaamet projekti uuesti ette võtnud, teinud täiendused, nii et loodetavasti jõutakse selle aasta lõpuks automaatse ja andmepõhise aruandluse edastamiseni.
Projekti elluviimisel teeb BCS Itera aktiiveset koostööd Statistikaametiga. Projekti toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).
Taksonoomial põhinev TSD
Maksu- ja Tolliamet liigub andmepõhisele aruandlusele ning esmaseks katsetuseks on TSD lisade 1 ja 2 andmete esitamine palga ja tööjõu taksonoomia alusel. Andmepõhine aruandlus töötab xbrl_GL- failiformaadis kindla taksonoomia alusel.
Maksu- ja Tolliamet tegeleb praegu lahenduse väljatöötamisega, nii et selle aasta jooksul on oodata neilt lahendusele täpsemat spetsifikatsiooni. BCS Itera on projekti kaasatud algusest saadik, et anda praktilist nõu ja ideid. Kuna tegemist on suurema muudatusega, on plaanide kohaselt nii EMTA kui ka majandustarkvara lahenduse loojad planeerinud arendustööd aastasse 2025. Üleminek taksonoomiapõhisele TSD-le peaks toimuma 2026. aasta alguses.
Maksefaili formaat pain.001.001.09
Oleme saanud mitmelt pangalt info, et maksefailid viiakse üle uuele formaadile pain.001.001.09. Üleminekust on teavitanud nii LHV kui ka Swedbank. Kasutaja jaoks sellega seoses igapäevaselt midagi ei muutu peale selle, et panka edastatava faili formaat on teine.
Swedbank ja LHV võtavad praegu faile vastu nii uues kui ka vanas formaadis. Lõplik üleminek uuele formaadile on LHV-l planeeritud 30. juuniks 2024. Swedbank pole aga praegu lõplikku tähtaega avaldanud.
HRM4Baltici lahenduses on uues formaadis fail kättesaadav 2024. aasta oktoobri lõpust alates. Muudatus on universaalne ja seda on võimalik kasutada tulevikus ka teiste pankade puhul, kes samuti maksefailide formaati uuendavad.“
Kindlasti ei ole tegemist lõpliku loeteluga ja väiksemaid muudatusi võib veel jooksvalt lisanduda. BCS Itera HRMi tiim annab endast parima, et olla seadusest tulevate muudatustega kursis ning neile õigel ajal reageerida.