Kuidas digilõhest saaks digisild?

Autor: Katrin Pihor, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis juhatuse liige, majanduspoliitika programmi juht
Allikas: Äri ja IT 2016 kevad

Juba aastaid vaevab Eesti majanduse arendajaid mure, kuidas vältida Eesti libisemist keskpärasuse lõksu ja murda läbi meid piiravast klaaslaest. Eesti IKT-sektori areng on samal ajal olnud tormiline. IKT-infrastruktuuri on investeeritud sadu miljoneid ja 24/7 online on kujunenud uueks normaalsuseks. Miks see edu on jäänud seni vaid IKT-sektori pärusmaaks? Mida on vaja, et digilõhest saaks digisild? Kirjutab Katrin Pihor.

Riigi võimekust kasutada info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tehnoloogilisi võimalusi majanduse ja ühiskonna arendamiseks hinnatakse maailmas mitmete indeksite põhjal. Neist tuntumad on maailma majandusfoorumi (World Economic Forum – WEF) võrgustumisvalmiduse indeks (Networked Readiness Index – NRI) ning ÜRO e-valitsemise indeks (e-governance index). WEF-i indeksi väärtused Eesti kohta põhinevad nii ametlikul statistikal kui ka ligikaudu 80 siinse ettevõtte tippjuhi hinnangul. Ehkki globaalsete indeksite metoodikas on palju puudusi (vt nt Eesti positsioon E-indeksites, Praxis 2011), mõjutab riigi positsioon nendes indeksites suurel määral riigi atraktiivsust välisturgudel nii eksportöörina kui ka investeeringute sihtriigina.

Kui vaadata Eesti kohta WEFi võrgustumise indeksis, mis hõlmas 2015. aastal juba 143 riiki, siis oleme püsinud 20. koha piirimail. Esiviisikusse kuuluvad stabiilselt Põhjamaad, Singapur ja Holland. Valdkonnad, kus Eesti liidritele kõige enam alla jääb, on seotud ennekõike IKT kasutamisega ärilistel eesmärkidel ning selle majandusliku mõju ulatusega. Samal ajal oleme tipule väga lähedal IKT sotsiaalse mõju ulatuse ja selle kasutamise poolest avalikus sektoris. Seega oleme justkui eeskujulikult loonud tingimused IKT kui majandusarengu võimendaja levikuks, kuid ometigi ei ole oodatud edu saabunud ning ärisektor ei ole suutnud Eesti e-riigi kuvandi arenguga samas tempos püsida.

Allikas: WEF võrgustumisvalmiduse indeks, 2015

Mis on indeksite sisu?

Selleks et mõista, millest selline mahajäämus tuleb, peab vaatama indeksi komponentide sisse. Kui äritehinguid toetava IKT-infrastruktuuri poolest on Eesti taas esirinnas, peegeldades nii meie ID-kaardi, e-panganduse, e-maksuameti ja teiste sarnaste arenduste edu, siis vajakajäämised on ennekõike ettevõtete investeeringutes personali ja arenduskuludesse, kus me oleme 36. kohal. Ka uute tehnoloogiate rakendamise suutlikkuse ja innovatsioonivõimekuse poolest jääme kolmandasse kümnesse.

WEFi indeksi tulemusi kinnitavad ka Eesti Statistikaameti andmed ning Arengufondi nutika spetsialiseerumise IKT valdkondliku raporti järeldused. Kuigi arvuteid ja internetti kasutavad oma töös praktiliselt kõik ettevõtted, siis arvuteid kasutavaid töötajaid on vähem kui pool kõigist töötajatest (täpsemalt 46%) ja nende osatähtsus on viimase nelja aasta jooksul isegi veidi vähenenud.

Vaid 27% ettevõtetest kasutab mõnda kliendihaldustarkvara ning üksnes 21% mõnda ressursihaldustarkvara. Selliste ettevõtete arv on küll viimase viie aastaga praktiliselt kolmekordistunud, kuid ühes e-riigis võiks eeldada, et äriprotsesse toetavad lahendused on igapäevane normaalsus vähemalt pooltes kui mitte rohkemates ettevõtetes. 15% ettevõtetest on saatnud automaattöötlust võimaldavaid e-arveid (2013) ja vaid 14% ettevõtetest on ostnud pilveteenust (2014). Seejuures on iseloomulik, et üle 100 töötajaga ettevõtete puhul on need näitajad märgatavalt paremad võrreldes väiksemate ettevõtetega.

Veelgi drastilisem on pilt, kui vaadata ettevõtete panust IKT-alaste teadmiste kaasamisel: 2012. aasta andmetel on vaid 18% neid internetti kasutavaid ettevõtteid, kus on olemas IKT-spetsialist, ja vaid 11% pakkus oma töötajatele 2011. aastal IKT-alast koolitust. Tuleb siiski möönda, et kui vaadata olukorda ettevõtete suuruse järgi, siis üle 250 töötajaga ettevõtete puhul oli IKT-spetsialist tööl 76% ettevõtetes ning IKT-koolitust pakuti 53%-le töötajatest, mis on sootuks paremad näitajad. Seega on IKT-alase teadmuse kättesaadavus samuti pigem väikese ja keskmise suurusega ettevõtete mure.

Suurimad proovikivid ja arenguvõimalused

Eeltoodu kinnitab, et Eesti majanduse üheks suuremaks proovikiviks ja arenguvõimaluseks on äri- ja IKT-sektori vahelise lõhe ületamine. Võtmekohaks on siin just IKT-alase valdkondliku teadmise suurendamine. Digikirjaoskusest peab saama enamat kui vaid internetis surfamine, e-kirjade vahetamine ja Facebooki kasutamine. Valdkonnale omane IKT oskus ja teadmine peab olema integreeritud igasse kutse- ja kõrghariduse õppekavasse.

Kristjan Rebase 2014. aastal läbi viidud analüüs TTÜ IKT-valdkonna õppekavade arendamiseks toob välja palju erinevaid IKT-lahendusi eri ärivaldkondades. Nii on tööstusvaldkonna IKT tulevikutehnoloogiad seotud pigem tootmisjuhtimise, robootika ja automaatikaga, transpordivaldkonnas aga sidesüsteemide, pilvetehnoloogiate ja lähiväljasidega. Tervishoius kerkivad esile hoopiski e-meditsiini ja andmekaitse küsimused. Selline tehnoloogiliste vajaduste mitmekesisus viitab vajadusele suurendada IKT- ja valdkondliku õppe sidusust ning kinnitab ka IKT-alase spetsialiseerumise vajadust.

Samuti ei saa unustada ettevõtjate julgust tulla mugavusstsoonist välja ja küsida, mida saaks IKT abil ettevõttes tõhusamaks muuta, ning seejärel proovida ja katsetada, sest tulemus võib olla vägagi tulutoov. Kuna IKT-arendused on reeglina kallid, siis võiks mõelda ka sellistele tugimeetmetele nagu IKT-mentorlus või IKT-auditid, mille kaudu saaks levitada teadmist juba toimivate lahenduste kohta teistes sarnastes ettevõtetes.

Väga tähtis on pöörata tähelepanu IKT-lahenduste kättesaadavusele väikeettevõtetes, sest nii nagu ka eelnev statistika kinnitab, on nende kasutuselevõtt tunduvalt laialdasem suurema töötajate arvuga ettevõtetes. Siin võiksid lahendusteks olla näiteks avatud arendusplatvormid, ettevõtete ühisostud vms.

Seega, digisild IKT ja teiste ärivaldkondade vahel eeldab ennekõike vastastikust teadmiste vahetamist ja koostööd, et leida uusimad ja tõhusamad tehnoloogiad, mis pakuks parimaid lahendusi valdkondlikele probleemidele.

***

Praxis

Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis on kodanikualgatuslik, sõltumatu ja avalikes huvides tegutsev mõttekoda. Praxis loodi 2000. aastal ning on nüüdseks arenenud Kesk- ja Ida-Euroopa üheks suuremaks sotsiaalmajanduslike teemade mõttekojaks.

Praxise missioon on rikastada avalikku arutelu, pakkuda väärtuslikke teadmisi ning mõjusaid lahendusi poliitika kujundajatele, vabakonnale ja teistele ärksatele inimestele. Sihtasutust innustab mõte, et oma tööga aidatakse kaasa Eestit edasiviivate oluliste muudatuste sünnile, mis on eeskujuks mujalgi maailmas. Panustatakse sellesse, et ühiskondlik arutelu oleks sisukas, tulemuslik ja looks laiema kaasamõtlejate ringi.

Rakenduslikud poliitikauuringud moodustavad suurima osa Praxise tööst ja on vundament järgnevale. Selleks et jõuda reaalsete tegudeni, ollakse oma töövaldkondades toeks ka koolituste ja konsultatsiooniga. Praxise tööga saab tutvuda siin: www.praxis.ee