ASi Pinus juht Toomas Teekel: Tarkvara peab andma maksimaalse kasu ettevõttele ja mugavuse kliendile.
Ettevõtte IT alustalaks on meeskond, kes peab välja mõtlema protsesside toimimise korra ja oskama tarkvarale seatavaid ülesandeid kirjeldada ka IT-partnerile, ütleb kiirestiriknevate toidukaupade hulgikaubandusega tegeleva ASi Pinus tegevjuht Toomas Teekel. Tarkvara peab andma maksimaalse kasu ettevõttele ja mugavuse kliendile.
„Olen kokku puutunud paljude võimsate tarkvaradega, aga kõigi nende puhul taandub küsimus efektiivsusele ja mugavusele,“ räägib Teekel. „Ehk kui tõhus on konkreetne programm konkreetsele ettevõttele ning kui mugav kasutajatele ehk töötajatele ja klientidele. Need kaks poolt peavad koos käima, muidu tarkvara ei toimi.”
1991. aastal puidutööettevõttena alustanud Pinus muutis asjaolude sunnil 1992. aastal oma tegevusala, hakates vedama Saaremaa Piima- ja Lihatööstuse toodangut. Tänaseks on Pinusest saanud Saaremaa Piimatööstuse tütarettevõte, kes tegeleb nii emaettevõtte kui ka teiste Eesti tootjate toidukaupade transpordi ja logistikaga ning haldab kiirestiriknevate toiduainete ladu Tallinnas Paldiski maanteel.
„Olen selle alaga pikalt tegelenud ja võin öelda, et tegemist on valdkonnaga, kus leib teenitakse lauale, kuid vorsti teenimisega läheb aega. Toidukaupade transport on riskantne ja keeruline ala, mida võiks nimetada pigem elustiiliks,” nendib Teekel, kelle alluvuses töötab veidi üle 40 inimese. „Pinus on tüüpiline keskmine Eesti ettevõte, mis töötab paindlikult ja vastavalt turuolukorrale. Meie stabiilne volüüm on autodega kaetud, kuid vajadusel ostame ka teenust sisse. Töötame seitse päeva nädalas ja 365 päeva aastas ning ajal, mil teised puhkavad (nt jõulud ja jaanipäev), on meie töötajatel kõige kibedam tööaeg.”
Kuni 2005. aastani kasutas Pinus oma töös Merit Tarkvara ja sealt edasi on töötatud erinevate Dynamics NAV versioonide peal. 2005. aastal mõisteti, et senine tarkvara jääb ajale jalgu, sest seda ei arendatud enam edasi. Samal ajal oli aga Pinus ise nii palju arenenud, et tuli teha otsus, millega edasi minna. Ega valikuid liiga palju olnudki, sest üheks kriteeriumiks oli tarkvara taga olevate ettevõtete ja struktuuride ressurss. Ehk teisisõnu – ühe inimese loodud tarkvaraga oleks risk liiga suur: kui see inimene jääb haigeks või lõpetab töö, oleks ka tema arendatud süsteemiga lõpp. Oluliselt minimeeritum on aga risk rahvusvahelise tarkvaraga.
IT-keelt valdamata majandustarkvara tööle ei hakka
„Samas on ühemehefirmade eelis see, et nad kirjutavad programmi ainult sinu jaoks ja sinu eripära arvestades. Suures rahvusvahelises IT-firmas on küll piisavalt inimesi, kes oskavad progeda, tunnevad programmeerimiskeeli ja tarkvarasid, ent nad ei oma ülevaadet kümnete klientide äride protsessidest. Seega tuleb leida vahelüliks inimene, kes oskaks tõlkida inimkeele IT-keelde. Õnneks olen ise matemaatiku taustaga, mulle on alati programmeerimine meeldinud ning suudan töötajate soovid programmeerijale veidi „söödavamaks” teha,” räägib Teekel.
Teine võimalus oleks tema sõnul leida protsessitaluvusega projektijuht, kes oleks tõlgiks kliendi ja IT-inimese vahel. „Kui meile pakutaks standardlahendust, siis vabandust, selline partner meile ei sobi. Ühe ettevõtte jaoks loodud tarkvara ei saa teises ettevõttes 100% efekti anda. Seega tuleb vaeva näha, sest tõde on see, et mida paremini suudad oma vajadusi seletada, seda parema programmi saad. Arvuti ei eksi, inimene eksib.”
Tarkvara uuendamisse tuleb kaasata kogu meeskond. Ning meeskond peab olema tugev, tegema tihedalt koostööd ning seejuures mõtlema oma töö spetsiifikale ja kitsaskohtadele. Inimene peab mõistma, et uuendustega kaasneb tema enda töömugavus ja kiirus, siis viitsib ta ka kaasa mõelda. Tarkvara on ju väljund meeskonna ideedele.
Kui ettevõte soovib juurutada jätkusuutlikku tarkvara, tuleb olla valmis pidevateks muudatusteks. „Kui on plaan olla ka kümne aasta pärast turul, siis peab nägema arenguid ning suutma ajaga kaasas käia. Kes meist oleks kümme aastat tagasi osanud arvata, et tekivad masinloetavad e-arved, mis liiguvad ise ühest süsteemist teise? Tänased inimesed on mugavad ja tahavad kiirelt ning operatiivselt saada eksimatut infot,” kõneleb Teekel. „Pinuski ei ole lihtsalt kaubamüüja, vaid klientide probleemide lahendaja ja mida vähem tekib klientidel küsimusi, seda paremini oleme tööd teinud. Meie tugevus oleneb sellest, kui lihtsasti kättesaadavaks suudame kauba teha ja kui kiirelt klientidele edastada.”
Ta toob näiteks lahenduse, mis aitaks kiiresti suure kaubahulga jaotada paljudeks väikesteks. Robotid ei ole majanduslikult mõttekad, sest Pinuse sortiment varieerub 3000–4000 nimetuse vahel ning muutub iga päev. Komplekteerijate jaoks tähendab see aga meeletult tööd. „Arvestades tänast tööjõuturgu ja komplekteerija töö rutiinsust, on keerukas neile seda atraktiivseks teha. Ent saan uhkusega kinnitada, et tänu BCS Iterale oleme seda suutnud: töö käib skännerite asemel tahvelarvutitega, mis sisaldavad rohkem infot ja millega töötamine sarnaneb nutitelefonis surfamisega. Inimestel on huvitav, nad ei pea õppima keerukaid protsesse, sest teatud valikud teeb ära IT-programm, ning eksimisedki on minimaalsed,” kiidab Teekel. „Päris ilma inimese abita me siiski tööd teha ei saa, kuna aeg-ajalt on vaja teha inimlikke otsuseid ning samuti taandub robotiseerimine majandusliku mõttekuse peale.”
NAV 5.0 pealt NAV 2016 peale üle läinud Pinus on pretensioonikas klient, kes teab täpselt, mida vajab. „Kogu arendus on olnud väga suur protsess. Elektroonilise andmevahetuseta ei kujutaks enam elu ettegi, aga varem käis meil tõesti infovahetus e-kirjade ning paberkandja abil. Koos vigade otsimisega võttis see meeletult aega. Uuest süsteemist võidavad ka meie kliendid, kes saavad mõne klahvivajutusega oma küsimustele vastused, puudutagu need siis tarnet, ajalisi nüansse või kaupa,” selgitab Teekel. „See ongi kliendi mugavus ja meie usaldusväärsus, millest eelnevalt rääkisin.”
Kui suurte klientidega oli lihtne elektroonilisele suhtlemisele üle minna, siis väiksematega tuleb veel tööd teha. Aga internet on kõikjal ning kui sellele liita Pinuse IT-lahendus, on kõigi töö kiirem ja mugavam.
Kuhu suundub toidukaubandus?
Teekeli sõnul on tavakaubandusele tugevalt kandadele astumas e-kaubandus. „Täna on juba enamikul kaubanduskettidel e-poed, mille kaudu nad meie tarnitud kaupa klientidele koju ja tööle saadavad. Ühel hetkel võime jõuda aga sinna, et Pinus saadab ise kauba kesksete ladude asemel otse eraklientidele. Miks peaksid inimesed ostma jaekettidelt, kui saavad otse tootjatelt kiiremini, soodsamalt ja värskema kauba?”
Tema sõnul näeb ta aina selgemalt tootjate ja lõppkliendi koostööd, mis täna toimib väikestes kogustes ja maalähedaselt nagu näiteks OTT ehk Otse Tootjalt Tarbijale piirkondlik kodanikuvõrgustik, mis organiseerib kaubavahetust tootjate ja tarbijate vahel vahendustasuta. Samas seab selline kaubandus tarkvarale taas omad normid – seadmed peavad olema kiired, võimsad ja suutma hallata veel suuremat infomahtu.
AS Pinus
1991 aastal endise kooperatiivi Hoog baasil loodud ettevõtte põhitegevusaladeks olid algusaastail võrdselt toiduainete hulgikaubandus ja mööbli tootmine. Alates aastast 1992 sai Pinuse põhitegevuseks kiirestiriknevate toiduainete nagu piima- ja lihatooted hulgikaubandus. Algas koostöö Saaremaa Liha- ja Piimatööstusega, mille tütarfirmaks sai ettevõte 1997. aastal.
Pinuse müüdavate kaupade nomenklatuur jaguneb mitmeks osaks: 50% Saaremaa Piimatööstuse toodang, 20% Eesti kõigi suuremate piimatootjate toodang, 20% Eesti suuremate lihatööstuste toodang ning 10% joogid ja mahlad ning muud toiduained. Pinuse kliendid on Eesti tuntumad jaemüügiketid nagu Prisma, Rimi, Selver, Maxima, COOP jne.
Pinuse IT lahendus
Pinus kasutab Dynamics NAV tervikalahendust ja BI4Dynamics ärianalüüsi, mille on juurutanud koos BCS Iteraga. Ettevõtte jaoks on ärikriitiline ostu- ja müügitellimuste ning kaupade kiire käitlemine, sealhulgas kauba tarneaegadest kinni pidamine. Kõik tellimused liiguvad elektrooniliselt läbi Telema EDI lahenduse. Sealhulgas on Pinus võimeline vastu võtma tellimusi kolmanda osapoole eest ning lähetama kauba nende kliendile. Müügimoodulisse on lisatud võimalus leida kaubapartii parim enne kuupäev, millega on lubatud kaupa kliendile lähetada.
Kauba noppimine ja inventuur laos on muudetud paberivabaks ning töötab tahvelarvutitega. Laotöötaja saab kaupade nimekirja tahvelarvutis ning registreerib kauba koguse ja partii info sealsamas. Paberivaba lao lahendus on kiirendanud noppimise protsessi, vähendanud andmesisestusele kuluvat aega ning vigade tekkimise võimalust. Laoseisud süsteemis on muutunud täpsemaks ning ülevaade paremaks.