Assa Abloy finantsjuht: majandustarkvara puhul järeleandmisi ei tehta
„Majandustarkvara valik ja arendamine on nagu majaehitus – alati on odavam teha kõik korraga valmis, selle asemel et iga aasta uuele korrusele mõtlema hakata,“ ütleb Assa Abloy Baltic ASi finantsjuht Signe Hoop, kes on paljude majandustarkvarade juurutamise juures olnud.
„Kindlasti ei tasu kunagi võtta kõige lihtsamat ja odavamat varianti, vaid mõelda korralikult läbi, mida sa vajad ja ootad ning miks üldse uut programmi juurutada,“ räägib Hoop. „Pigem investeerida rohkem ja saada automatiseeritum tarkvara, mis hoiab edaspidi kokku nii inimressurssi kui ka aega ja raha. Pidevad ja liigsed arendamised panevad kogu ehituse lõpuks logisema.“
Tarkvaraarendused on kulukad ning iga lisafunktsiooni puhul tuleb hoolikalt läbi mõelda, kas on mõtet raha raisata või ei. Seega on hea võimalikult vara töötajate vajadused välja selgitada ning viia läbi põhjalik taustauuring. „Soovitan arendusperioodil kõike rahulikult ja samm-sammult teha: alustage näiteks uue programmiga majandusaasta alguses, mitte keset aastat, sest kahes programmis saadud tulemuste võrdlemine ei kesta mitte ainult käesoleval, vaid ka järgmisel aastal. Siin on tulemusi ka lihtsam audiitoritele ning juhtkonnale selgitada,“ räägib Hoop.
On ettevõtteid, kus arvatakse, et programmivahetuse periood peabki olema töötajate jaoks lisakoormus, mille eest lisapalka ei maksta. Tegelikkuses on aga mõttekam palgata projektijuht kas majast seest või väljastpoolt, kelle põhitöö ongi juurutamisega tegeleda ning kes on selleks ka motiveeritud ja selle eest tasustatud. „Kogemused näitavad, et premeerimata lisakohustused ja stiimulita töötamine pikendab tunduvalt projekti kestvust, aga kui ettevõte on juba tarkvarale nii palju raha kulutanud, pole mõtet ju asja poolikuks jätta. Teine võimalus on viia juurutamine läbi ajal, kui ettevõttes on vähem intensiivne periood.“
Hoop toonitab, et kõige olulisem tarkvara juurutamise juures on suhe arendus- ja/või tootjafirma esindajaga, sest tegemist pole tootmisprotsessi ega valmistootega. „Mina ostjana ei pruugi projekti juures kõiki nüansse mäletada, sest ma teen seda oma töö kõrvalt, aga müüja asi on tunda muret ja vastutust ning tähtsaid aspekte meelde tuletada.“
Kontsernis teeb esmavaliku emafirma
Assa Abloy on rahvusvaheline firma, millele kuulub 15% maailma turust. Suurettevõttele omaselt on kontsernis muuhulgas paika pandud nõuded tulemuste raporteerimise kohta –eelmise kuu andmeid peavad olema esitatud juba uue kuu kolmandaks kuupäevaks. See esitab omakorda kasutatavatele majandustarkvaradele teatud tingimused.
„Juba enne euro tulekut algasid meie Eesti ettevõttes uuendused ning tekkis vajadus majandustarkvara värskendamiseks, sest emafirma nõuab üle maailma kõigilt ühtmoodi vormistatud tegevusraporteid, aruandeid, ettekandeid ja kontoplaane. Lisaks andis euro tulek võimaluse kontoplaani muuta ainult Eesti NAVis, aga kuna olemasolev ei rahuldanud ettevõtte vajadusi ja uut finantsjuhti, muutsime aasta hiljem koos versiooniuuendusega NAV 2009 üleminekul Eestis, Lätis ja Leedus kontoplaani ühiseks,“ räägib Hoop tarkvara vahetamise tagamaadest. Uue programmi plussidena toob ta veel välja selle integreerimisvõimaluse kliendi tarkvaraga ning kaubaliikumise skännimisega NAVi laomoodulis. „Puudust tunneme konsolideerimisest ja BI4Dynamicsi ärianalüüsi lahendusest. Itera küll pakub seda, aga majanduslikel põhjustel ei ole me me nendesse lahendustesse investeerinud.“
Assa Abloy ideaalseks partneriks oli projekti juures ICS Itera konsultant Mihkel Nugis, kes lisaks Eestile oli võtmeisikuks ka teistes Balti riikides, korraldades lätlastele ja leedulastele koolitusi ning jälgides, et kõik kulgeks plaanipärasellt. Järgmiseks proovikiviks on Läti üleminek eurole.
„Kuna Itera juhtis kogu projekti nii silmapaistvalt hästi, paluti neid ka teistes Ida-Euroopa riikides uuenduste tegemisel ja integreerimisel appi,“ kiidab Hoop ja lisab, et Itera paistab silma veel ka oma toredate ja positiivsete kliendiüritustega. „Tegelikult tahavad kliendid tõesti lisaks käehoidmisele ja töötavale projektile ka teada, kuidas partneril läheb ning mida uut parasjagu tehakse.“
Assa Abloy Baltic emafirma on teada andnud, et pikemaajalise protsessina läheb kogu kontsern üle Axaptale, mille tuge Itera kahjuks ei paku. Hoopi sõnul on tal kahju, et koostöö Iteraga peab ühel hetkel katkema. „Selliste hästi toimivate organisatsioonide tugevus on nende inimesed ning Itera on saanud väga hästi aru ühest olulisest asjast – häid töötajaid tuleb hoida, sest nende lahkumine pole ebamugav mitte ainult tööandjale, vaid ka kohutavalt häiriv kliendi jaoks, kes on juba harjunud oma pädeva konsultandiga.“
Assa Abloy
Rootsi lukutootjana alustanud Assa Abloy on kasvanud maailma juhtivaks lukustuslahenduste loojaks, kus töötab 32 000 inimest ja mille aastakäive on üle 33 miljardi Rootsi krooni. Assa Abloy Baltic asutati 1994. aastal Tallinnas.
Assa Abloy on esindatud kõigis olulistes maailma regioonides, liidripositsioonil ollakse Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Kiirelt kasvavas elektromehaaniliste turvatoodete sektoris on grupp omandanud juhtpositsiooni läbipääsukontrolli, identifitseerimistehnoloogia, automaatuste ning hotellide ukse- ja lukusüsteemide valdkonnas. Assa Abloy esindab kaubamärke ASSA, eff eff, Entrematic, Guli, HES, HID, IKON, JPM, Medeco, Mul-T-Lock, Nemef, Ruko, Stremler, Tesa, TimeLox, VingCard Elsafe ja Yale.