Bellus: Seadmete automatiseerimine tõi 33% tootlikkuse tõusu
Üle 20 aasta pehme mööbli tootmisega tegelenud Bellus Furniture OÜ põhimõte on aidata inimestel kodusid sisustada, mitte müüa lihtsalt mööblitükke. Eesti suurimale pehme mööbli tootjale on edu toonud oma vigadest õppimine, tootmise automatiseerimine ning töötajate motiveerimine.
Bellus Furniture sai alguse 1997. aastal. Ettevõtte omanikud on soomerootslasest ettevõtjad Rikard ja Rolf Relander, kes alustasid äritegevust Stockholmis mööblipoodi pidades. Õige pea aga mõisteti, et raha teenimiseks tuleks ise tootma hakata ning esialgu Soomes avatud tehas koliti 1997. aastal Eestisse. Algus ei olnud lihtne, kuid juba 2003–2013 kasvas ettevõte käive iga aastaga 30–60%. Kiire käibekasv tingis ka vajaduse tootmisvõimsust lisada ning nii koliti algsest tootmishoonest Rakveres suurematesse ruumidesse Haljalas, osteti pinda juurde Räpinas ja Kosel ning rajati pisike tootmisüksus ka Narva.
Praegu on ettevõttel üle 14 000 m2 tootmispinda, kus valmivad diivanid, voodid ja madratsid põhiliselt Skandinaavia, Soome ja Venemaa turu jaoks, samuti kasvab aasta-aastalt eksport Saksamaale, Šveitsi ja Belgiasse. Eestisse jääb Belluse toodangust umbes 5%.
“Peame end eelkõige mitte mööblitootjaks vaid müügiettevõtteks, kel on olemas ka tootmine. See aitab hoida olulise fookuses ehk väga tähtis on tagasiside ning tarbijate rahulolu meie toodetega,“ ütleb Bellus Furniture finantsjuht Sten Pisang.
Seetõttu müüb ettevõte oma kaupa kindlate edasimüüjate kaudu ehk Belluse kliendid on mööblipoed, kellele pakutakse nii selguse kui ka koostööpartnerite mugavuse huvides klienditeenindust nende emakeeles, tasuta transporti, regulaarseid koolitusi ja muud müügituge. Soomes ja Rootsis on firmal oma müügimehed, osas riikides on agendid ning on riike, kus müüakse kauplustesse otse tehasest.
Belluse kaubavalik on väga lai, kuid toodetakse vaid eritellimuste järgi. Tarneaeg tellimuse esitamisest lõppkliendile üleandmiseni on 5–6 nädalat. „Meie mudelid koosnevad moodulitest, mida ostjad saavad ise kokku panna. Valikus on paarsada mudelit ning lisaks on sama palju erinevaid kangaid. Diivanite puhul on populaarseks katteks nahk, mida on meie valikus 40 ringis. Nii saab klient panna ise endale kokku tuppa sobiva ning silmale meeldiva mööblieseme. Plussiks on see, et diivani ja voodi saab näiteks lasta katta ühesuguse kangaga,“ kirjeldab Pisang. Muide, Bellus valmistab tooted otsast lõpuni ise – algusest peale pannakse kokku ka vedrud, traat ja kangad.
Seadmete automatiseerimine tõi 33% tootlikkuse tõusu
Väga õpetlik aeg Belluse arengus olid aastad 201–2015. „Aastani 2013 kestnud väga kiirele käibekasvule järgnes äkitselt käibe vähenemine, millega paraku ei kaasnenud sama kiiret kulude kahanemist. Saime aru, et nüüd on aeg midagi kardinaalselt muuta. Mõistsime selgelt, et jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline pidevas kasumis olla,“ meenutab finantsjuht. Nii kaasati väljastpoolt konsultant, kes aitas meeskonnal seada paika eesmärgid ning pani nad taas ühise eesmärgi nimel tööle.
Belluse tootmine on väga tööjõumahukas ning käsitsitöö osakaal on suur. Otsustati viia läbi automatiseerimine ning tõsta masinate tootlikkust, kuigi masinate operaatorid olid seda meelt, et efektiivsus on niigi tipus. Hakati jälgima masinate tööaega ning ettevõtte juhi Rolf Relanderi sõnul olid esimesed tulemused šokk, kahjuks negatiivne šokk.
Seejärel otsustati viia mõõtmine iga operaatori juurde: iga seadme juurde paigaldati tahvelarvuti, kus kuvati reaalajas vahetuse info. Järk-järgult hakkasid töötajad saama aru, mis on nende roll, kui oluline on nende töö ettevõtte mastaabis ja kuidas saada andmeid paremaks. Lisaks lihtsatele võitudele – kaks operaatorit ei käi enam koos kohvil ning kohvipauside ajad on limiteeritud – selgus, et näiteks diivanivedrusid valmistava seadme materjaliks oleva traadi vahetus jättis seadme seisma tunniks kuni pooleteiseks. Nüüd on traadivahetuse aeg viidud seitsme minuti peale tänu erineva paksusega traadi jaoks tehtud erinevatele vormidele, mis kiirendab oluliselt traadivahetust.
Kokkuvõttes jõuti tulemuseni, et kui varem töötas seade 50% päevast, siis nüüd 83%. Teisisõnu tähendab see, et varem kolmes vahetuses töötanud seade töötab nüüd kahes ehk kolme töötaja asemel on nüüd seadme juures tööl kaks inimest. See tähendab 33% tootlikkuse tõusu. Pisangu sõnul oli väga tähtis osa tootmise efektiivistamisel iga inimese jaoks tehtud mõõdikul, kust on reaalajas näha tema panus ettevõtte kogutulemustesse. See oli suur mõtteviisi muutus, aga nüüd saavad kõik ettevõtte 250 inimest aru, mis on nende roll ning miks nad on Bellusele olulised.
Automatiseerida tasub ka IT-d
Kuni 2012. aastani töötas kogu Belluse kollektiiv sisuliselt Exceli najal. Jah, te saite õigesti aru – 25 miljoni euro suuruse käibega ettevõte ja Excel! Aga viis aastat tagasi toimus esimene muudatus ning viidi lõpule üsna pika vinnaga üleminek tarkvarale NAV.
„NAVile üleminek polnud alguses eriti sujuv, kuna projekt venis ja vahepeal toimunud versiooniuuendused tõid kaasa parajalt segadust. Aga nüüd teeme koostööd BCS Iteraga, kellel on siin piirkonnas kõige suurem kogemus just tootmisettevõtetega. Praegu töötame sisuliselt kogu ettevõttega NAVis – kasutame nii tootmis-, ostu-, raamatupidamis- kui ka laomoodulit,“ räägib Pisang. Samas on teatud funktsioonide jaoks kasutusel ka vana hea Excel, samuti kasutatakse äri analüüsiks tarkvara Tableau ning masinate töö analüüsimiseks programmi Global Reader.
Pisang nendib, et NAV on rohkete võimalustega töökeskkond, kuid muudatuste tegemiseks on enamasti vaja kõrvalist abi. „Kui meil on vaja muuta mingit loogikat, siis tähendab see enamasti ka IT-mehe kutsumist. Lisaks ei ole meile oluline ainult numbriline info, vaid aina olulisemaks saab ka info visualiseerimise pool, mis teeb selle analüüsimise oluliselt lihtsamaks. Usume, et parima tulemuse saab nii, kui valida iga funktsiooni jaoks just selleks loodud toode – tootmise ja lao haldamiseks NAV, masinate jälgimiseks Global Reader, ärianalüütika jaoks Tableau jne.“
Automatiseeritud IT aitab ettevõttel paremini reel püsida: samm-sammult püüab Bellus liikuda sinnapoole, et kliendid saaksid oma tellimused esitada otse tarkvarasse, järjest suurem osa arveid tuleb ja läheb nüüd e-arvena. Samuti on igal osakonnal omad mõõdikud ja eesmärgid, mida reaalajas aktiivselt jälgitakse.
Kuidas end välisturul müüa?
Kuidas Bellus uusi turge leiab? Nii aktiivse müügitöö kui ka erinevates riikides toimuvate mööblimesside kaudu. Kuigi rahvusvahelistel näitustel osalemine ei ole odav lõbu, on need ettevõtte jaoks väga olulised kohad, et oma toodangut näidata. Belluse valikus uueneb aastas umbes paarikümmend mudelit ja näiteks Kölni ning Stockholmi mööblimess on suurepärane väljund disainerite Heikki Toropaineni ja Bror Bojie käe all sündinud uute toodete presenteerimiseks.
„Kuna mööbli kaubamärgid ei ole reeglina nii tuntud kui automargid või arvutimudelid, tuleb bränditunnetus tekitada poes, kus pannakse mööbli juurde reklaamplakatid, valguskastid ning disainerite tutvustus. Kui poes loob mööbel hea enesetunde, tekitab see ostjas emotsioone ning aitab valikut teha,“ räägib Pisang mööbli müümise nippidest, lisades, et Belluse näol on tegemist keskmisse hinnaklassi kuuluva tooteperekonnaga. Nii ei võistelda Hiina ja Leedu masstoodanguga, aga samuti mitte kümneid tuhandeid maksvate magamistoabrändidega.
Vähetähtis pole juhtkonna sõnul ka roheline mõtlemine, mis muutub aasta-aastalt lõpptarbijate jaoks aktuaalsemaks. „Tooraineid toome kogu maailmast, alates Türgist ja lõpetades Itaaliaga, aga ostame ka Eesti tootjatelt. Kui porolooni ja kraasitud vatiiniga on lihtne – need purustame ja paneme patjade sisse, siis murekohaks on kangajäätmed. Meil tekib neid omajagu ning kindlasti on pisikesi käsitöögruppe, kel oleks neid vaja, aga väikeste koguste jagamiseks peaksime tööle võtma eraldi inimese. Seega – püüame tootmisjääke müüa, kuid väga head lahendust praegu veel ei ole.“
Bellus Furniture OÜ
Asutatud: 1997
Tooted: diivanid, voodid, toolid, madratsid, padjad
Aastatoodang: 80 000 diivanit, tooli ja voodit
Aastakäive: 16 miljonit eurot
Töötajate arv: 250
Sihtturud: Skandaavia, Soome, Venemaa, Saksamaa, Šveits, Beneluxi maad