Coop Pank: meie eesmärk on jõuda seatud sihtideni ja IT aitab meid
Allikas: Äri-IT Kevad 2022
Tänavu jaanuaris viiendat sünnipäeva tähistanud kodumaine Coop Pank on kõik need viimased aastad näidanud väga tugevat kasvu. Coop Panga erakliendipanganduse juht Rasmus Heinla ja IT-juht Martin Kuustik tõdevad, et see on nõudnud kogu meeskonnalt suurt pühendumist ning juhtidelt tarku ja kaasavaid otsuseid.
Sünnipäevakuul ei olnud Coop Panga 2021. aasta majandustulemused veel avalikud, aga 11 kuu tulemuste põhjal saab Heinla sõnul öelda, et mullune aasta oli väga hea – ärimaht on juba neli aastat järjest 40% kasvanud ja ka laenuportfelli kvaliteet on püsinud väga hea. „Suvel kasvas meie kliendibaas esimest korda üle 100 000 ja hoiuste portfell on nüüd suurem kui 1 miljard eurot. Eriti suurt heameelt tunneme aga selle üle, et meie aktiivsete klientide osakaal liigub tõusujoones ning üha enam eestimaalasi ja ärisid kasutab Coop Panka oma põhipangana.”
Ta lisab, et investoreid rõõmustas kindlasti aktsiahinna tõus ja liikumine, mis püsis alates IPO-st ligi 15 kuud suhteliselt ühe koha peal ja sai 2021. aasta veebruarist suure kasvuhoo sisse. Lisaks toodi kevadel turule esimesed allutatud võlakirjad, mille järele oli pakkumisest kuus korda suurem nõudlus. Võlakirjadega kaasati kasvamiseks 10 miljonit eurot kapitali.
„Kindlasti jääb 2021. aastat Coop Panga ajaloos meenutama ka see, et kolisime peakontori uude ja tänapäevasesse Skyoni ärimajja. Asume nüüd aadressil Maakri 30, kõrghoone esimesel kümnel korrusel, kus on kokku ligi 3500 ruutmeetrit pinda,” ütleb Heinla. „Seda on kolmandiku võrra rohkem, kui oli panga endises peahoones. Vajasime uusi ruume, sest koos ärimahu ja klientide arvuga on kasvanud ka meie töötajate arv. Uus peakontor toetab kasvukursil jätkamist.”
Martin Kuustik nendib, et kolimine oli suur väljakutse ka IT-meeskonna jaoks. „Tegime selle käigus lausa mitu suurt muudatust: ehitasime välja uue arvutivõrgu, võtsime kasutusele uue serverikeskuse ja -infrastruktuuri ning uue maja oma tehniliste süsteemidega ning aitasime kaasa kogu organisatsiooni kolimisele,” ütleb ta. „Ja kui rääkida veel 2021. aasta proovikividest, siis kindlasti jääb seda kõigi pankade jaoks meenutama ka erakordselt suur pettuste laviin. Kui varem püüdsid petturid eelkõige tabada IT turvaauke, siis nüüd tegeletakse paraku inimeste psühholoogilise mõjutamisega, mis muudab pettuste ärahoidmise veelgi raskemaks. Sügisel tegid kõik Eesti pangad omavahel koostööd ja Pangaliidu egiidi all toimus ühine suur teavituskampaania, et tõsta inimeste teadlikkust pettustest, samuti jagasid pangad oma kanalites soovitusi,kuidas neist hoiduda.”
Uue aasta eesmärk on jätkata kasvukursil
Coop Panga eesmärk on Heinla sõnul kasvukursil jätkata ja panustada koos Coop Eestiga sellesse, et igas Eestimaa nurgas oleks häid võimalusi pakkuv elu- ja ettevõtluskeskkond. „Soovime olla parim igapäevapanganduse ja finantseerimise teenuseid pakkuv pank Eestis, kasvatada seejuures järgmise viie aastaga oma turuosa 10%ni ning olla vähemalt igale kümnendale eestimaalasele tema põhipank. Lisaks ootab meid ees uue mobiilirakenduse töölepanek, millega jõuame klientidele veelgi lähemale, et pakkuda neile pangateenuseid nende enda mobiiltelefonis.”
Mobiilirakenduse näol on Martin Kuustiku hinnangul tegemist nii-öelda uue vundamendi ladumisega. Varasema suhteliselt õhukese internetipangaga tihedalt integreeritud rakenduse asemel tuleb kasutusele uus, mis on nullist loodud. See annab lõppkasutajale suuremat kasutusmugavust ja uusi võimalusi funktsionaalsuse poolelt.
„Pangandussektori üldised väljakutsed on sageli seotud inimeste käitumise ja majanduse olukorraga. Näiteks praegu on oluline teema inflatsioon ja kinnisvarapakkumiste vähenemine turul. Samas tegutsevad kõik ka avatud panganduse nimel, mis võimaldab klientidele kiiremat ja mugavamat teenust ning samas muuta pangasisesed protsessid palju efektiivsemaks,” selgitab Heinla. „Kui vaadata laiemat pilti, siis pangad peavad alati kaasas käima nii ühiskonna kui ka tehnoloogia arenguga. Viimasel ajal on näiteks palju juttu olnud superäppidest ehk sellest, et tulevikus võib meil olla üks rakendus, mis teeb enam-vähem kõike, mida kasutajal igapäevaselt vaja. Samas näeme ka fintech’ide ehk universaalsete finantstehnoloogia ettevõtete pealetungi, mis annab põhjust ärevuseks kõigile praegustele universaalpankadele. Me ei saa aga kuidagi alahinnata inimeste vajadust personaalse suhtluse ja inimesekeskse klienditeeninduse järele, mis on Coop Panga suur eelis.”
Uuringud näitavad, et peale kasvav põlvkond ei ole enam kaugeltki nii brändilojaalne kui vanemad. Nooremad otsivad eelkõige parimat kliendikogemust ja ettevõtet, kes nende probleemi kõige valutumalt lahendab. Seega on teenuse disain endisellt väga oluline tooteomanikel on siin koos IT-meeskondadega ees põnevad ülesanded.
„Ilmselt näeme tulevikuski kaubanduse osakaalu kasvu panganduses ja seda, milliseks kujuneb krüptovaluuta tähtsus. Ja nii nagu teised sektorid, ei saa ka pangandus üle ega ümber jätkusuutlikust strateegiast. Uue põlvkonna töötajad on rohelise mõttelaadiga ja valivad selle alusel ka tööandjat. Lisaks on sellel potentsiaalse investori silmis oluline mõju. Finantsettevõtetele esitatavad nõuded läbipaistvuses ei anna võimalust rohepesuks, nii et ainsaks teeks on luua oma ettevõttele läbimõeldud ESG ehk vastutustundlikel rahastamispõhimõtetel põhinev strateegia,” ütleb Heinla, lisades, et kliendil on neist megatrendidest muidugi ainult võita. „Klassikalisest pangateenusest saab taustal olev hügieenifaktor, millele on sarnane ootus nagu tervishoiusüsteemile – soov, et see lihtsalt toimiks. Kliendi ostukäitumist ei mõjuta enam kodupanga krediidiotsus,vaid teenuse kiirus, mugavus ja anonüümsus.”
Ligi 25% Coop Panga töötajatest on tihedalt IT-ga seotud
Nagu eeldatavasti igas ettevõttes, on ka Coop Panga juhtide põhilised tööriistad seotud inimeste ja infoga. „Erinevad äriliinid ja nende juhid saavad juhtimisinfo kas otse asjakohastest infosüsteemidest või analüütika töövahendite kaudu. Mis puudutab suhtlusvahendeid, siis kolisime koroonakriisi alguses Office365 keskkonda ja püüame sellest maksimumi võtta,” ütleb Martin Kuustik. Ta lisab, et koostöö BCS Iteraga algas aastal 2018. „Kõigepealt valisime majandustarkvara ja selle suureks mõjutajaks oli meie inimeste varasem positiivne kogemus Navisioniga. Seejärel tegime valiku tarnijate vahel ja BCS Itera jäi sõelale kui parim kombinatsioon kogemusest, hinnast ning lähedusest.”
Praegu kasutab pank tarkvara tütarettevõtete raamatupidamise haldamiseks ja selle koondamiseks grupi tasemel. Itera on Coop Panga raamatupidamisteenuse partner, kes aitab läbi viia selle muutmisega seotud projekte ja haldab ka keskkonda. Martin Kuustiku kui IT-juhi jaoks on oluline, et ettevõttel on usaldatav partner – niis saab sisemine IT fookuse teistele teemadele suunata. Kokku töötab Coop Pangas veidi üle 300 töötaja, ligi 25% neist IT-ga seotud osakondades.
„Tahame hoogu anda Eesti ettevõtetele ja aidata inimestel viia ellu oma unistusi kõikjal, nii maal kui ka linnas. Kindlasti iseloomustab meid julgus teha pangandust uuenduslikult, luues pangateenuseid, mis sobituvad kliendi igapäevase elu ja äriga. Oleme oma klientide jaoks olemas interneti- ja mobiilipangas, 15 pangakontoris ja ligi 330 Coopi kaupluses üle Eesti ning soovime pakkuda Eesti parimaid pangateenuseid nii igapäevapanganduses kui ka finantseerimises,” ütleb Heinla. Profid mängivad kokku, arvatakse Coopis. „See tähendab, et iga meie töötaja on oma valdkonna professionaal ja meie toimimisviis on meeskonnamäng. Seame endale kõrged standardid ja teeme kõvasti tööd, aga ei võta ennast samal ajal ka liiga tõsiselt. Oleme meeskond, kes on harjunud eesmärke täitma ja sihile jõudma. Kui millegagi alustame või midagi lubame,siis teeme selle ka ära!”
Coop Pank
BCS Itera ja Coop Panga koostöö sai alguse aastal 2018. Ettevõtte juurutas BCS Iteraga Microsofti Dynamics 365 Business Centrali majandustarkvara, kasutades eelkõige finantsjuhtimise moodulit, sh konsolideerimist ja põhivarade haldust. Lahendus on liidestatud panga põhisüsteemidega. Ärianalüütikas kasutavad nad ka PowerBId.