Enersense, heitmevabade energialahenduste pakkuja
Allikas: Äri-IT Kevad 2022
Enersense AS, mis kandis varem nime Empower, kuulub Enersense International Plc gruppi. Tegemist on energeetika- ja telekommunikatsioonivõrkude ja tuuleparkide ehitaja ning hooldajaga Põhjamaades, kel suured plaanid areneda teenusepakkujast edasi energiatootmisse.
Pannes käe alla Soomes Harjavalta vesinikutehase ehitamisele ning Megatuuli OY tuulepargile, annab ettevõte oma panuse, et luua heitmevaba keskkonnd. Eesmärk on olla oma klientide peamine ja mitmekülgne partner energiatööstuse ümberkujundamisel.
„Meie ettevõtte ajalugu Eestis ulatub aastasse 1949, kuid vahepeal on selle nimi mitu korda muutunud. Nõukogude ajal oli põhitegevuseks elektriliinide ehitamine, kusjuures lisaks kodumaale käidi usinalt abis ka teistes NLi kuuluvates riikides, muu hulgas Armeenias pärast 1988. aasta maavärinat. 1990. aastad oli raske periood, kus uusi elektrirajatisi ehitati vähe, peamiselt püüti vanu käigus hoida. Edasi jõudsime mobiili- ja radarimastide ehitamiseni, mis toimus nagu elektriliinide ehitaminegi tihtilugu väga raskesti ligipääsetavates paikades, kuhu kuiva jalaga ligi ei saa,” jutustab ettevõtte juht Margus Veensalu.
Praegu tegeleb Enersense elektri- ja sidevõrkude ehitamise ning hooldamisega, sh on nende hoole all umbes pool Elektrilevi võrkudest ning Tallinna ja Tartu tänavavalgustust. Nemad ongi need inimesed oma koostööpartnerite ja kangete konkurentidega, kes likvideerivad tormikahjusid, toovad inimestele elektri koju tagasi ning seavad üles ka linnade jõuluvalgustuse. Viimaste aastate üks põnevamaid, Eleringi tellitud projekte on Veensalu sõnul Eesti eraldumine Venemaa elektrivõrgust.
„Üldiselt moodustab suure osa meie projektidest koostöö mitmesuguste partneritega ning aasta-aastalt on nad aina enam võtnud suuna heitmevabadele tehnoloogiatele. Meie kontsern aitab ka ehitada tuumajaamu Soomes ja Prantsusmaal – poliitikud teevad rohepöördeotsuseid ning meie viime need ellu. Kindlasti on üks meie eesmärkidest ajapikku suurendada emissioonivabade tegevuste osakaalu oma käibes ning üks võimalus selleks ongi aidata ehitada rohepööret võimaldavaid rajatisi, nagu tuulikud, päikesepargid, tuumajaamad,” selgitab Veensalu. Enersense ülesanne on viia elektrit sinna, kus seda vajatakse, ning üldine elektrivõrgu tugevdamine.
Suure perspektiiviga on kindlasti vesinikutehnoloogia, mille areng on võrreldes elektriautodega veel algstaadiumis. Enersense on aga otsustanud panustada just vesinikutehnoloogiate tulevikku, ostes osaluse Soome Harjavaltas ehitatavas vesinikutootmise tehases ning jälgides huviga Eesti ja Saksamaa vastavaid plaane. Suunda teenusepakkuja liistude juurest energiatootmise valdkonda näitab ka tuuleenergiatootja Megatuuli OY omandamine.
Enersense töötajate arv Eestis on üle 300, kogu grupis aga 2000. Suurde gruppi kuulumine annab Veensalu sõnul palju: ettevõtete vahel saab kogemusi-oskusi jagada ning tudengitele ja teistele huvilistele jagatakse põnevaid praktikakohti ja suvetööd. Nimemuutusega Empowerist Enersenseks läksid kõik kontserni ettevõtted ühise kaubamärgi alla, tagades ühtsed väärtushinnangud ning sama kvaliteedi kõikidel turgudel.
Digiteerimine kiirendab protsesse ja vähendab jalajälge
„See, et inimesed tegutseksid mõtestatult, jättes oma tööst võimalikult väikese jalajälje ning kulutades vähem ressursse, on võimalik ainult tänu digiteerimisele,” nendib Veensalu. „Näeme, et tänased tehased ja tootmisüksused elavad võrreldes kümne aasta tagusega hoopis teistsugust elu, ent ehitusvaldkond pole kahjuks nii kaugele veel jõudnud. Aga see on kogu maailmas nii…” Samas on ehitus ka üks ohtlikumaid valdkondi, kus on turvalisuse tagamine on eesmärk omaette. „Digiteerimist saab kindlasti ka turvalisuse juures ära kasutada, näiteks koolitusi tehes. Panustame koostöös klientidega palju, et töötajate tähelepanu ei hajuks ning nad ei unustaks ohte. See on ehitusettevõtete üks suuremaid väljakutseid: kuidas saavutada parim tööviljakus nii, et tööohutust ohvriks ei tooks.”
Ta lisab, et nüüd toetub igas ettevõttes kõik ju infotehnoloogiale alates juba tööajatabelitest, palgalehtedest ja puhkuseavaldustest. „Võtsime kasutuse Palk365e, millel meil on praegu 50 aktiivset kasutajat. Positiivne üllatus oli see, et programm muutis kohe paljude inimeste töö lihtsamaks: palju käsitööd ja e-kirjade edasi-tagasi põrgatamist jäi ära, vigade arv vähenes, kinnitusringid muutusid vastutajapõhiseks ning protsessid kergemaks. Palk365e kasutuselevõtt on hea õppetund algatuseks, sest see annab positiivse kogemuse. Kui enamasti on uute digitööriistade juurutamine üsna närvesööv, siis meil läks üle ootuste hästi.”
Nüüd on täiesti uuel tasemel info loomine tuttavatest andmetest. „See avab meile palju suurema maailma, vastutavad tööjuhid saavad võrrelda tööajatabelite ja sõidutundide seost. Elu on näidanud, et kuni andmed on Exceli tabelis või andmebaasi kõhus, ei analüüsi keegi midagi, sest see on lihtsalt väga töömahukas,” räägib Veensalu. „Tervisekassa ja muud riiklikud andmed liiguvad samuti reaalajas raamatupidajateni, mis kiirendab protsesse.”
Hea koostööpartner aitab asjadele uue pilguga vaadata
Enersense jaoks on oluline panna infosüsteemid omavahel suhtlema. „Kuidas ennetada andmete abil mingeid sündmusi? Ilmateate abil oskame remondibrigaade ette valmistada, aga mida veel saaks andmetega informatsiooniks muuta?” küsib Veensalu. „Kas DigitalTwin tehnoloogia võiks aidata paremini projekteerida – see annaks konkurentsieelise ja kulude kokkuhoiu. Kui vaid oskaks maste, vundamente maapinnas ja loodusjõude simuleerida ja katsetada! Samuti võiks ressursside ja masinate planeerimine kaasa aidata parematele investeerimisotsustele ning logistikas saaks efektiivsemaks muuta teekondade ja tellimuste planeerimist.”
Kontserni Soome ettevõtted juurutavad Oracle Fusionit. „Meil on pigem vaja aru saada, millistele küsimustele meie uus ERP peaks vastama. Meie küsimused on veel ebamäärased ja need muutuvad ajas. Kui me oma senised protsessid viime uude ERP-sse, siis saame sama pildi, aga uute värvidega. Tegelikult soovime aga olemasolevatele protsessidele uuendust, teha asju uue pilguga. Meile on esmatähtis leida hea koostööpartner, kes aitaks meil uusi värve näha, ja alles siis valime süsteemi. Programmi nimi ei ole tähtis, rõhk on juurutuse kvaliteedil,” ütleb Veensalu.
Ta märgib, et äkki peaks hoopis ressursside planeerimisekesksest tarkavarast (ERP) liikuma valdkonnapõhiste tarkvarade suunas ja lihtsustama ka tehnilist lahendust. „Meie tegevused on väga erinevad ja kõikide andmete ERP-sse viimine on raske ning kohmakas. Hilisemate uuenduste peale ei tahaks mõeldagi. Suur osa meie tööst on projekteerimine CAD-süsteemides ja see ei ole vähem tähtis kui ressursside planeerimine. Suurte projektide tööjoonised, materjalide tellimine ja teostus – kus võiks olla piir CAD-süsteemide ja ERPi vahel? Suur osa meie ärist käib pealegi kliendiportaalides – planeerime seal töid koos kinnitusringidega. Parim lahendus on selline, et saaksime teha juhtimisotsuseid ja ei peaks dubleerima andmeid süsteemides.”