Holm pank: Eesti noorim pank, rahvusvaheline ja innovaatiline
Ilma suurema kärata tegutsev Holm pank on pandeemiale vaatamata pannud sisse täiskäigu. Hoiule on võetud eestlaste, sakslaste ja austerlaste säästud, Lätis kogutakse tuntust järelmaksu ja autolaenu turul, Rootsis pakutakse digitaalset krediitkaarti ning järgmine sihtgrupp Eestis on keskmised ja suured ärikliendid.
Holm pank on suure tõenäosusega ainus Eesti pank, kes leidis vähem kui aastaga Rootsist mitu tuhat klienti. Need inimesed on iga panga jaoks magus segment: peamiselt 20–50-aastased, kel vajadused-soovid kõige suuremad. Sellist klienti huvitab mööbel, jalgrattad, lastekaubad, rõivad, kodutehnika… Uudne digitaalne krediitkaart, mida Holm pank Rootsis pakub, sarnaneb olemuselt veidi siinsele Liisi järelmaksule, aga on veelgi mugavam: laed äpi telefoni, määrad krediidisumma ja tagasimakse perioodi ning võid ostu ära teha. Hiljuti lisandus Holmi digitaalsesse äppi unikaalne võimalus lisaks digitaalsele krediitkaardile kanda laenusumma otse inimese pangakontole.
Rootsi minek on selge märk, et alles 2019. aastal pangalitsentsi saanud Holmi ambitsioonid ulatuvad Eesti piiridest kaugemale. Julgust annab kõva kogemus: ehkki pangastaaži on vaid kaks aastat, on finantsettevõttena tegutsetud juba üle veerand sajandi. Liisi kaubamärgi all pakutakse järelmaksu juba 1995. aastast. Eestist ei leia naljalt kauplust või e-poodi, kus Liisi järelmaksu vormistada ei saa – seda pakub üle 2000 ostukoha. Aja jooksul enam kui 350 000 teenindatud kliendi on pagas, mille üle võib iga ettevõte uhke olla.
„Liisi järelmaks on olnud läbi aegade Eestis väga tugeval positsioonil, kuid me võitleme kõik ühe ja sama piiratud kliendibaasi nimel. Panga sünnist alates oli meil selge eesmärk, et panka ei tehta ainult Eesti turule,“ ütleb panga äriarendusjuht Roul Tutt. „Otsustasime, et laieneme rahvusvaheliselt ning peavad tekkima uued turud.“
Järelmaksu pakkumine Läti poodides oli loogiline samm, sest Holm panga omanikul, Haapsalu ettevõtjal Arne Veskel oli seal juba ettevõte olemas. Turuosa on praegu Lätis veel väike, aga see kasvab stabiilselt. Ent Soome turu asemel, kuhu Eesti ettevõtted kipuvad kergekäeliselt minema, valis Holm välja hoopis ambitsioonika Rootsi. Ehkki see turg pole kergete killast, oli seal olemas mitu eeldust: Rootsi tarbijad on krediiditoodetega harjunud, pikalt kestnud majanduskasv on soodustanud tarbimise kasvu, sissetulekud on kõrged, maksekäitumine üldjuhul hea. Kuna tegemist on digitaalse tootega, oli oluline ka mobiilse interneti kasutamise teadlikkus ja laialdane levik.
Ka klientideni jõudmiseks on Rootsis kasutatud just digitaalseid kanaleid. „Sihtisime Rootsis väga täpselt neid, kes tunnevad end digimaailmas koduselt,“ räägib panga turundusjuht Anu Art. „Meie kanaliteks olid Facebook, Instagram, Google’i väljundid, App Store jne… Uustulijana Rootsi turul alustasime toote tutvustamisest: mida digitaalne krediitkaart endast kujutab ning miks võiks keegi seda vajada.“
Ja veel. Holmi kogemus Rootsis näitab, et inimesed ei eelista enam alati oma harjumuspärast panka. Vastupidi, pangatooted muutuvad üha rahvusvahelisemaks. Digitaalne krediitkaart on Holm panga jaoks suur võimalus. Paralleelselt positsiooni kindlustamisega Rootsis valmistataksegi digitaalse krediitkaardi lansseerimist ette juba järgmistes Euroopa riikides.
Saksa ja Austria elanike hoiused
Teine kinnitus sellele, et pangatooted on muutunud üleöö rahvusvaheliseks, on Saksa ja Austria hoiustajate säästude hoidmine Holm pangas. Rahvusvaheliselt turult jõuavad hoiused Holmi tänu Raisini vahendusplatvormile, kes haldab muu hulgas ka Siemensi kontserni töötajate pensioniraha ning vahendab lääneeurooplaste sääste mitmetesse, sealhulgas Baltikumi pankadesse.
Hoiustajate turvalisuse tagab Euroopa Liidu hoiuste tagamise seadus, mille järgi kehtib krediidiasutustes 100 000 euro ulatuses hoiuste garantii. Seetõttu julgevad ka sakslased ja austerlased oma miljonid 100 000 euro kaupa mitmesse panka paigutada, ka Holmi.
Tänaseks 90 miljoni eurose bilansimahuga Holmi hoiustajatest moodustavad kaks kolmandikku lääneeurooplased, ülejäänu siinsed hoiustajad.
Kliendiga koos
Holm pank jätkab Liisi kaubamärgi all juba tuntud teenuste pakkumist: järelmaks, väikelaen ja krediitkaart. Värskema kaubamärgi Holm all hoiustatakse klientide sääste, pakutakse virtuaalseid krediiditooteid ning ettevõtetele ärilaene. Esialgu on klientideks peamiselt väikeettevõtted, aga siht on tuua klientide hulka ka märksa suuremad äriühingud.
Selleks ei ole pangal erilist imevigurit. Või, nagu on väga selgelt öelnud ettevõtte asutaja Arne Veske, üks imevigur siiski on: teenindada kliente väärikalt ja viisakalt. Panga tegevjuht ja juhatuse esimees Rauno Klettenberg selgitab: „Küsimus on selles, kuidas sa kliendiga käitud. Kas ajad lepingus näpuga järge või püüad teda mõista ja saad aru, et raskused on ajutised. Klienti ei jäeta meil saatuse hooleks ka keerulistel aegadel, majanduse madalseisudest püütakse koos läbi minna – see on meie kliendibaasi järjekindlalt kasvatanud.“
Holm pangal ei ole kontoreid, suhtlus kliendiga käib interneti ja telefoni teel. Selles nähakse pangas eelist, mitte puudust. „Näost näkku suhtlemine ei ole tänapäeval enam kuigivõrd oluline. Peame olulisemaks, et kliendi finantsküsimus saaks kiire vastuse,“ ütleb Klettenberg. Seetõttu ei ole ka koroonaaeg panga äritegevust märkimisväärselt mõjutanud – ei ole pangasaale, ei ole ka sulgemisprobleeme.
Selleks et aga vastata tänapäeva panganduse ühele kõige tähtsamale nõudele – pakkuda kliendile just temale sobivat pangatoodet kiirelt ja mugavalt –, on investeerimine tehnoloogilistesse lahendustesse möödapääsmatu.
Tehnoloogias valiti ebatavaline lahendus
Vanematelt pankadelt kõlanud ennustused, et Holm pank ei hakka iialgi pangana tegutsema, sest IT-lahendus, mida üks tänapäevane pank vajab, käib uuele alustajale rahaliselt üle jõu, ei pidanud paika.
„Tõsi, lahendused, mida teised pangad kasutavad, ongi kallid,“ tõdeb Holmi IT-juht Alvar Pihlapuu. „Kuid suured pangad on tihti oma tehnoloogilisse pärandisse kinni jäänud. Seda on kallis ülal pidada, aga veel kallim on sellest loobuda. Seetõttu kantaksegi seda endaga kaasas.“
Tema sõnul olid Holm panga omanik ja nõukogu nõus uue ning innovaatilise pangasüsteemi nullist üles ehitama. Ilmselt mängis siin rolli ka panga asutaja, TTÜ haridusega Arne Veske tehnoloogiahuvi, kes oli sinasõber arvutitega juba sel ajal, kui need olid toasuurused. „Lihtsalt öeldes – Holm pangal ei ole oma servereid, kogu infrastruktuur on koodina Amazoni pilvekeskkonnas skaleeruvalt üle kõigi toodete ja riikide. Me ei pea mõtlema, kuidas piiriüleselt koormust jagada ja andmeid tõsta,“ ütleb Pihlapuu. „Peaaegu aasta oleme uut süsteemi arendanud ja kaks põhitoodet kolmest – väikelaenud ja krediitkaart – on juba uue süsteemi peal, järjekorras ootavad hoius ja järelmaks. Viimase partnerliides on plaanis võimalikult kasutajasõbralikuks muuta.“
Sealt edasi on tee lahti kõikide toodete ja riikide lõikes: kogu tehnoloogia on lahendatud automaatse paigalduse ja automaattestidega, mis võimaldab arendustsüklis kokku hoida testijate ja analüütikute aega.
Eks see tähendas ümberharjumist ja -õppimist kõigile pangatöötajatele ja kõik ei ole sugugi alati lihtsalt läinud. Aga tänaseks ollakse harjunud sellega, et IT arendusprotsess on agiilne – äripoole inimesed on kaasatud, andes vajaliku sisendi pangaäri vajadustest. IT pool teeb lahenduse valmis ning kohe pannakse see ka proovile.
IT-juht tänab kolme tugevat partnerit: ERP-lahendust pakkuvat BCS Itera ASi, backend’i alal ühte tugevaimat tegijat Codeborne OÜ-d ning frontend’i partnerit Mountbirch OÜ-d, kellega koostöös on uued lahendused välja töötatud.
Panga finantsarvestus käib MS Business Centrali programmis. Tänu sellele, et Amazoni pilv on seotud otse Microsofti omaga, käib raamatupidamine pilvepõhiselt. „Oleme rahul, et saame valida töötamise aega ja asukohta ning jagada õigusi üle pilve. Programm on kasutajasõbralik ja seda on võimalik vajaduspõhiselt oma käe järgi sättida. Igapäevaselt kasutame kõiki mooduleid, välja arvatud laofunktsioon, sest pangal ladu ei ole,“ ütleb finantsjuht Kristi Luite. „Vanasti toimisid pangasüsteem ja pearaamat teineteisest eraldi ning teatava regulaarsusega tuli süsteemid omavahel klappima saada. Sisekontrolli mõttes võis kaasneda puudujääke. Nüüd, mil BCS Itera pilved ära ühendas, tehakse portfellidega seotud kandeid regulaarselt päevavahetusel ja need liiguvad otse meie raamatupidamissüsteemi. See on arvestatav inim- ja ajaressursi kokkuhoid. Konsolideerimiseks vajalik info on emaettevõtte jaoks pilves igal ajahetkel kättesaadav, selle monitoorimine käib igapäevaselt. Arenduse praktiline kasu seisneb selleski, et juhtimisaruandlus on reaalajas olemas, oleme operatiivsemad ja saame teadlikumalt otsuseid teha,“ lisab ta.
Nii et varustatuna uue tehnoloogiaga, on Holm panga meeskond täis tahtmist kasvada ja areneda, sest mõnedki viimaste aastate arengud on olnud panga jaoks väga soodsad. „Näiteks oleme viimase pooleteise aasta jooksul näinud e-kaubanduse tõusu. Ja seda arengut enam tagasi ei pööra, inimesed on harjunud kaupa ostma kaugelt ja mugavalt,“ selgitab Klettenberg.
HOLM BANK AS – väärika ajalooga ettevõte
2019. aasta oli Haapsalu ettevõtjale, panga asutajale ja omanikule Arne Veskele märgilise tähendusega – sündis Holm Bank AS ja esimesena Eestis sai ettevõte krediidiasutuse litsentsi Euroopa Keskpangalt, mis võimaldab pakkuda finantsteenuseid kõikjal Euroopas.
Panga nimi pole juhuslik. Holmiks kutsutakse Haapsalu kandis väikeseid saarekesi, mida leidub meres ohtralt. Ehkki nii mõnelegi on see nimi Eestis veel vähe tuntud, on pangal igati väärikas ajalugu. Selle eelkäija Koduliising OÜ on pakkunud Liisi järelmaksu juba 1995. aastast, seda võimaldab siin enam kui 2000 kauplust ja e-poodi. Koostöölepe on sõlmitud rohkem kui 1000 poepidajaga.
Uue panga tegevjuhi kohale asus 2019. aastal Rauno Klettenberg, kes on finantssektoris tegutsenud üle 15 aasta, sh juhtinud Handelsbankeni siinset filiaali ja Tallinna Väärtpaberibörsi.
Panga 2020. aasta koondkasum oli 1,065 miljonit eurot, millest emaettevõtte aktsionäri osa 1,27 miljonit eurot. Eelmisel aastal teenitud omanikutulu ettevõttest välja ei võetud.