Digiteerimine aitab tõsta lennuliikluse ohutust

Ohutu ja sujuva lennuliikluse tagamiseks asutatud Lennuliiklusteeninduse AS (Estonian Air Navigation Services, EANS) on innovaatiline riigiettevõte, mille igapäevatöös on kasutusel sadu tarkvaraprogramme. Kõrgtehnoloogia ja digiteerimiseta ohutut lennuliiklust ei taga ja Eesti on selles vallas Euroopas esirinnas, tõdeb ettevõtte tegevjuht Ivar Värk.

Kuidas Dynamics 365 Business Central aitab lennuliikluse tugiteenuseid paremini korraldada?

Kui Lennuliiklusteeninduse ASis hakati valima uut majandustarkvara, siis teati juba, mida otsida. Nimelt osaleb EANS aktiivselt lennujuhtimises kasutatavate program-mide vigade parandamises ja uute versioonide arendamises. „Meil on konkreetsed hoolduslepped ja me anname pidevalt tagasisidet programmi nõrkuste ja liides-tamiste kohta. Tegemist on agiilselt arenevate tarkvaradega,” tutvustab Jaanus Jakimenko. „Samasugune ootus oli finantsarvestuse tarkvarale.

Finantsjuht Meelis Kruusmann lisab, et mullu kasutusele võetud Business Central on olnud väga suureks abiks ettevõtte töös. „Areneme väga kiirelt ja IT peab seda igast küljest tugevalt toetama. Efektiivsuse hoidmiseks hakkasime mõni aasta tagasi maad kuulama uue majandustarkvara asjus, sest eelmine oli juba 15 aastat vana, suletud platvormil ja me ei näinud mõtet seda arendada. Turgu uurides tundus, et Business Central kataks meie vajadused. Sellel on kohapealne hea tugi ning hinna ja kvaliteedi suhe on tasakaalus.”

”Väga oluline oli, et uut tarkvara sai liidestada olemasolevate süsteemidega, näiteks lennuandmete arvestamisega. Ja vajadusepõhiselt saab mooduleid tulevikus juurde ehitada. „2019. aastal tegelesime süsteemide võrdlemisega ja oktoobris seadsime ambitsioonika eesmärgi minna 1. jaanuarist 2020 üle uuele tarkvarale. Kasutasime kolme kuud selleks, et lahendada kõik esile kerkinud küsimused, ja me saime sellega hakkama – üleminek ei olnud valulik, kuna tegime põhjalikku eeltööd, käisime detailselt finantspoole üle ning leidsime kõigile oma erisustele lahenduse,” selgitab Kruusmann.

„2020. aasta esimese kvartali lõpuga said need tööd valmis, sh panga saldoaruanne ja mitmed muud tegevused, mida varem tehti Excelis. Meie põhimõte on, et kõigepealt istutame puu, kastame teda ja siis teeme tagasilõikeid, et võra kasvaks nii, nagu meile vaja on.”EANSi finantstöö on läinud palju efektiivsemaks ja suurelt on võidetud ka ajaliselt. Ettevõte on kasvanud ja süsteeme on igati arendatud, aga finantstiim on seejuures jäänud sama suureks. „Näeme võitu selles, et rohkem andmeid saab digiteeritud. Samm-sammult minnes on järgmiseks astmeks palga- ja personalimoodul, mida sel aastal arendada,” ütles Kruusmann Ta lisab, et algusmoment uuele süsteemile minnes on alati keerukas, sest inimestel on sisse kulunud oma harjumused ja tööviis ning raamidest välja-poole on raske mõelda. „Järgmine asi, mis me paralleelselt ette võtame, on andmete koondamine paljudest allikatest, et saaksime hea analüüsitööriista juhtkonnale. Tänapäeval ei ole keegi enam valmis tegema nüri tööd, nii et kõik, mida saab seadmete ja automatiseerimisega teha, tuleb ära teha!”

TAUST

Klient kasutab lahenduses peamiselt finantsimoodulit koos riigi raamatu­pidamisega. Lahendus on liidestatud lennujuhtimise lahendusega LATAS. BCS Itera on Lennu-liiklusteeninduse ASis juurutanud Microsoft Dynamics 365 Business Central lahenduse.

Paljude Lennuliiklus­teeninduse ASi allüksuste seas on suurim lennu­juhtimisosakond, kus töötab 77 inimest. „Meie põhitegevus on kohalike ja rahvus­vaheliste lendude juhtimine, side­ ja navigatsiooniteenuste osutamine Eesti õhuruumis, lennuinfo teenuste pak­kumine lennundusettevõtetele ning lennunduskaartide koostamine,“ ütleb Ivar Värk.

Kui ajakirjanduses Eesti lennun­dusest räägitakse, on enamasti juttu lennuettevõtetest või ­jaamadest, aga tegelikult tuleks vaadata lennundust laiemalt. „Teenindame ka siit üle len­davaid lende. Kogu maailmast pärit lennufirmad, kelle lennukid Eestis ei maandugi, moodustavad umbes 80% meie klientidest. Teeme koostööd ligi­kaudu 1000 kliendiga,” selgitab Värk.

Suurim klient lendude arvult on näiteks naabrite Finnair, kes teeb oma asukohast sõltuvalt kõik lennud Euroo­pa suunas üle Eesti ja maksab nende lendude teenindamise eest tasu. Samuti on suure mõjuga riigid Hiina, Venemaa ja Saksamaa, kelle lennukid jätavad meie jaoks vaid juti taevasse. Enim toob tulu Hiina suund, kus lendavad kõige suuremad kaubalennukid.

20 ARENDUSPROJEKTI

Selleks et pakkuda klientidele veel­gi paremat teenust, tegeleb ettevõte lennundusprotseduuride disaini ning süsteemide ja infotehnoloogia arendusega. Tänu sellele on jõutud paljudest teistest riikidest sammu võrra ettepoo­le. EANS on Euroopas esimesi, kes korraldab lendude arvestust elektroon­selt ja andmebaasipõhiselt juba kümme aastat. Ettevõtte IT­, side­ ja tehnikajuhi Jaanus Jakimenko sõnul on lennun­dusvaldkond äärmiselt konservatiivne: „Paljud riigid kasutavad siiamaani näiteks telegraafisüsteemi. Meie noo­red inimesed isegi ei tea enam, mida see tähendab, ent lennunduses hoitakse vanast kõvasti kinni. Samas oleme meie võtnud arenduses eesmärgi olla lennundusvaldkonnas suunanäitaja, mis puudutab nüüdisaegseid lahendusi.

Praegune keerukas majandusolukord on seda küll pärssinud, aga otsime endiselt jätkamiseks võimalusi ja va­hendeid.” Enne koroonakriisi oli ettevõttes käsil korraga umbes 20 arendusprojek­ti, millest enamik seondub IT­lahen­dustega. Näiteks koostöös soomlastega arendatakse piiriülese lennuliikluse korraldamise projekti FINEST, tööta­takse välja UTMi (Unmanned Aircraft Systems Traffic Management) ehk mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi ja koos Cyber­netica ASiga arendatakse irdtorni ehk kaug juhitavat lähilennujuhtimisüksust. Ühtlasi uuendatakse navigatsiooni­süsteeme, mis võimaldaks lennuinfot digiteerida.

„Meie tegevusala on lennujuhti­mine, ent kui vaadata meie varasid, mis koosnevad põhiliselt serveritest, tarkvaradest ning IT­süsteemidest, siis võiks meid pidada IT­ettevõtteks,” üt­leb lennujuhtimisosakonna juhataja ja juhatuse liige Üllar Salumäe. Jaanus Jakimenko lisab, et majas jookseb tõepoolest paralleelselt enam kui 180 IT ­programmi, mida on väga palju. mis puudutab nüüdisaegseid lahendusi. Praegune keerukas majandusolukord on seda küll pärssinud, aga otsime endiselt jätkamiseks võimalusi ja va­hendeid.” Enne koroonakriisi oli ettevõttes käsil korraga umbes 20 arendusprojek­ti, millest enamik seondub IT­lahen­dustega. Näiteks koostöös soomlastega arendatakse piiriülese lennuliikluse korraldamise projekti FINEST, tööta­takse välja UTMi (Unmanned Aircraft Systems Traffic Management) ehk mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi ja koos Cyber­netica ASiga arendatakse irdtorni ehk kaug juhitavat lähilennujuhtimisüksust. Ühtlasi uuendatakse navigatsiooni­süsteeme, mis võimaldaks lennuinfot digiteerida.

„Meie tegevusala on lennujuhti­mine, ent kui vaadata meie varasid, mis koosnevad põhiliselt serveritest, tarkvaradest ning IT­süsteemidest, siis võiks meid pidada IT­ettevõtteks,” üt­leb lennujuhtimisosakonna juhataja ja juhatuse liige Üllar Salumäe. Jaanus Jakimenko lisab, et majas jookseb tõepoolest paralleelselt enam kui 180 IT ­programmi, mida on väga palju. Ja käib pidev tegevus nende liidestamise, moderniseerimise ja süsteemide arvu vähendamise nimel. Tänavu aprillis oli ettevõttel plaanis sisse osta IT­auditi teenus, millega hin­nata, kuidas on ühe või teise süsteemi arendamisega mõttekas edasi minna. Ent seoses viirusepuhanguga võeti hetkel korraks hoog maha.

LENNUKID ON DIGISUHTLUSEKS TORNIGA LIIGA VANAMOODSAD

Üheks olulisemaks arendusprojektiks on digitaalne andmeside, mis tähendab, et kui lennuk siseneb EANSi vastutus­alasse, võiks kogu kommunikatsioon lennuki ja juhtimiskeskuse vahel prae­guse verbaalse suhtluse asemel käia di­gitaalselt. Ühest küljest oleks niimoodi side keskuse ja lennukite vahel kiirem, sest inimfaktori osakaal väheneb, teiseks oleks see aga ka ohutum, sest süsteem saab ise aru näiteks lennuki kõrgusest ja kaugusest. Eestis on see võimekus juba olemas ja sellega ol­lakse ajast isegi ees, sest enamik meie õhuruumis lendavaid lennukeid on um­bes 20 aastat vanad ja pole suutelised sellisel kujul andmesidet vahetama.

„Oleme suutnud uutest tehnoloogia­test kiirelt kinni haarata ja väga heaks partneriks on selle juures muide olnud soomlased. Kuigi riik on neil suurem, on lennuliiklus meil võrreldava suuru­sega ja samuti on meil sarnane mõtte­viis. Ja ehkki see, mis me teeme, võib esmapilgul tunduda Euroopa nurgas nikerdatava väikese projektina, on Eu­roopa Liidu institutsioonid märku and­nud, et oleme muule maailmale eesku­juks. Me oleme avatud ja uuenduslikud ning oleme ligi 30 tegevusaasta jooksul seda igati tõestanud,” ütleb Jaanus Jakimenko.

ENNE KAHTE AASTAT LENNULIIKLUS SAMAS MAHUS EI TAASTU

Ivar Värk tõdeb aga, et koroonakriis mõjus EANSi majandustulemustele väga laastavalt: statistiliselt langes lennuliiklus märtsis mullusega võrrel­des 45%, aprillis veidi üle 80% ja mais 80%. „Kuna tulud vähenesid suurel määral, tuli ka kulud radikaalselt üle vaadata. Oleme teinud kärpeid, seiskasime ajutiselt oma projektid.” Kui veel maikuus oli ettevõtte töötajate arv 220, siis nüüdseks on see 180. Juht­kond leiab olukorras siiski ka midagi positiivset. Näiteks saadi hästi selgeks kõik, mis seotud kaugtööga, kusjuures toredaks üllatuseks oli Microsoft Teamsi tööriist. Positiivne on ka see, et kaubalennud toimuvad praegu isegi senisest suure­mas mahus. „Me ei näe, et lennuliiklus taastuks sel aastal, aga ehk jõuame võrreldes kriisieelse tasemega 50% ta­semele. Kriisieelsele tasemele jõudmi­ne võib võtta kuni neli aastat, aga seda juhul, kui ei tule teist lainet.”