Kes praegu digiteerimist tõsiselt ei võta, on juba rongist maas!
Pinguta, kuidas tahad, ent sellist kartulisalatit, mis keele alla viib, ilma hea majoneesita juba ei tee. Polven Foods on majoneesi valmistamise ja müümise kunsti hästi ära õppinud, olles Baltikumi üks suuremaid majoneesitootjaid. Selleks et jõuda samale pulgale maailma parimate toiduainetööstustega, alustas ettevõte mõne aasta eest põhjalikku digiteerimist ja automatiseerimist.
1990 aastatel tegid paljud inimesed ettevõtluses oma esimesed sammud, müües turul ja tänavanurgal eksootilisi puuvilju. Nõnda ka Ida-Virumaa noored Sergei ja Larissa Polujanenkov. Ent kui ühel hetkel sai ostjatel banaanidest isu täis, tuli uus müügihitt välja mõelda – selleks sai Venemaalt imporditud majonees. Mõne aja pärast aga küsiti endalt, et „miks me ei võiks seda ise valmistada?“ Tõepoolest, miks mitte!
Esimesed katsetused tehti ühes väikeses Jõhvi turuputkas, kuhu huvilised oma purgiga majoneesile järele tulid. Prooviti mitmeid retsepte, kuni leiti rahva lemmikud, mis on sortimendis tänaseni vastu pidanud. Aasta-aastalt nõudlus kasvas ja ettevõte, mis praegu kannab nime Polven Foods, laienes. Koguni nii suureks, et nüüdisaegses Kohtla-Järve tehases valmib üle 300 tonni majoneesi ja kondenspiima kuus.
Äripäeva toiduainetööstuste TOPis on jõutud alati paarikümne edukama hulka.
TÖÖTADA ROHKEM, NUTTA VÄHEM
Kui uurida Polven Foodsi kasvu põhjusi, ei saa mööda minna lausest, mille Sergei Polujanenkov mõned aastad tagasi Äripäevas välja ütles: „Me töötame rohkem, kui nutame!“ Tõepoolest, see peegeldab firmas valitsevat mõtteviisi, kus ei tegeleta väliste süüdlaste otsimisega, vaid iga olukorra lahendamiseks püütakse ise midagi uut välja mõelda. Just nõnda mõtleb ka kümne aasta eest ettevõttesse müüki ja turundust juhtima tulnud Jüri Loonurm, kes neli aastat tagasi omanikeringi kutsuti.
„Meie panime majoneesi esimesena Eestis keeratava korgiga kilepakendisse. See ei ole mitte ainult mugav, vaid ka keskkonnasõbralik: võrreldes plast-pudeliga tekib plastjäätmeid kolmandiku võrra vähem,“ räägib Loonurm. Turg on kilepakendi väga hästi vastu võtnud.
Uuringufirma AC Nielsen andmeil valis 2019 aastal enamik ehk 34% tarbijatest pehme pakendi (andmed 2019 jaanuar-detsember pakendi kohta). Polven Foods on üks neist üsna vähestest tootjatest, kes võib öelda, et nende kaup on müügil absoluutselt igas Baltikumi poes. Kas majoneesi ja kondenspiimana või on majoneesi kasutatud salatite ja võileibade tegemisel, näiteks ka Tallinna lennujaamas ning Circle K ja Olerexi ketis.
Kondenspiimast valmistavad komme Balti suu-rimad magusavabrikud Kalev, Laima ja Pergale. Kondenspiim, mida Polven Foods toodab, rändas samuti korgiga kilepakendisse. Ning sellestki sai müügihitt nii Eestis kui ka Lätis ja Leedus. Seda ostavad nüüd meeleldi sportlased ja sõjaväelased ning see on kuum kaup vanglates, kuhu plekkpurke viia ei tohi. Kui Eestis müüakse majoneesi Lemmiku kaubamärgi all, siis Lätis loodi Sveiksi bränd. Majoneesil on Lätis hoopis teine maitse, rasvasisaldus ja värv. „See on täiesti vale arusaam, et Baltikum on üks tervik. Tegelikult elab siin kolm rahvast, kellel on ka täiesti erinev maitse,“ räägib Loonurm.
„Emotsiooni ja kogemuse pealt võid juhtimisotsuseid teha, aga tänapäeval ilma operatiivselt laekuvate andmeteta häid otsuseid enam ei tee. Operatiivne andmeanalüüs muutub järjest tähtsamaks,“
„Lätlaste maitse oleme päris osavalt ära tabanud,“ ei varja Loonurm rahulolu. „2014 aasta tulemuste põhjal sai meie majonees Lätis kõige edukama toidutoote tiitli. 2015 aastal andis Lido peakokk majoneeside degusteerimisel meie majoneesile maksimumpunktid, nimetades selle koostist ideaalseks“.
Ehkki Polven Foodsi tooted on müügil ka Saksamaal ja Poolas ning paari aasta eest tehti esimene müük Soome, on ettevõtte põhifookus praegu Baltikumil. „Kesk-Euroopa suured turud on muidugi ahvatlevad, aga me oleme otsustanud kõigepealt siin hästi hakkama saada,“ räägib Loonurm. „Ja kui me suudame olla konkurentsi-võimelised koduturul, saame minna ka mujale.“Tehase asukoht Eesti kirdenurgas pole ettevõtte jaoks probleem. Teed on head, Kohtla-Järvelt Riiga sõidab majoneesikoorem vaevalt tunnikese kauem võrreldes sellega, kui alustada teekonda Tallinnast. Tartusse sõiduks kulub Kohtla-Järvelt tunnike.
HÜPE DIGITAALSESSE MAAILMA
Aastate jooksul on ettevõtte seltskond muutunud väga rahvusvaheliseks, töötajad tegutsevad üha rohkem eri linnades ja riikides. Mida rahvusvahelisemaks aga ettevõte muutus, seda keerulisem oli korraldada suhtlust ning edastada korrektselt müügi- ja tootmisandmeid. Ettevõtte server asus Jõhvi tootmises, kuhu juurdepääs kaugemalt puudus. Seetõttu olid igaühel arvutis oma tabelid, mida meili teel üksteisele põrgatati, nii et liikus ringi mitu versiooni.
IT-lahenduste abil tuli kollektiiv muuta taas ühtseks ettevõtteks, mis tegutseks ühe organismina, ehkki meeskond asub mööda Euroopat laiali. Sobivat majandustarkvara otsides avastasidki Polveni juhid Navisioni (uue nimega Business Centrali) majandustarkvara ja sealt jõuti juba loogiliselt BCS Itera konsultantideni.
Polven Foodsi algne soov oli võtta kasutusele uus raamatupidamisprogramm, aga arutelude käigus selgus, et BCS Itera saab aidata ka virtuaalse serveriga, mis võimaldas siduda programmid, kirjavahetuse, Exceli tabelid jne. Nii alustati virtuaalsest Office 365 serverist, kus paikneb kogu kirjavahetus, siseveeb ja dokumendid. „Ootamatult kujuneski välja virtuaalselt ühtne ettevõte, riikide ja kontorite vahelised piirid kadusid ära! Tekkisid kataloogid ja dokumendid, mis muutusid sõltumata asukohast kõigile reaalajas kättesaadavaks. Ja kui keegi töötajatest andmeid uuendas, nägid kõik, kes, millal ja milliseid andmeid sisestas. Nähes, et esimene samm õnnestus, püstitati Polven Foodsis juba julgemad eesmärgid. Nüüd seati sihiks terve ette võtte digiteerimine, mitte lihtsalt uus virtuaalserver ja majandustarkvara. Ning mõistagi oli vaja inimesed selleks ette valmistada. “Tegelikult on tugev meeskond ja nende koostöövalmidus ühtse tiimina selle juures kõige tähtsam,” ütles Loonurm. Seetõttu ei kiirustatud, vaid liiguti edasi amm-sammult, etappide kaupa. 2019. aastal jõutigi aga juba kogu ettevõtte digiauditi korraldamiseni.
TOTAALNE DIGIAUDIT
Digiauditi käigus viidi meeskonnaliikmetega läbi põhjalikud intervjuud teemal, kuidas andmed tekivad ja liiguvad; millist aruandlust iga tiimi liige koostab; kuidas ta seda teeb ja palju selleks aega kulub. Selle tulemusena tekkis dokument, tänu millele algab 2020 aastal Polven Foodsis uus digiteerimise etapp.
Ettevõte muutub maksimaalselt digitaalseks, kõik dokumendid ja aruanded on edaspidi reaalselt ühtses keskkonnas. Ei mingeid paberdokumente ega Exceli tabeleid enam. „Emotsiooni ja kogemuse pealt võid juhtimisotsuseid teha, aga tänapäeval ilma operatiivselt laekuvate andmeteta häid otsuseid enam ei tee. Operatiivne andmeanalüüs muutub järjest tähtsamaks,“ räägib Loonurm.
„Samas on andmeid ja mõõdikuid nii tohutult, et inimene ei suuda selle kõigega hakkama saada. Siin ongi vaja häid programme, mis peavad tähtsamatel mõõdikutel silma peal.“Andmemajanduse nüüdisajastamine võimaldab Polven Foodsis viia järgmisele tasemele ka tootmise automatiseerimise.
PRIA kinnitas miljoni eurose investeeringu seadmetesse, tänavu käivitatakse katseliselt esimene tööstusrobot. Ettevõtte digiteerimise ja automatiseerimise juures on ülioluline protsessid kriitiliselt üle vaadata. Poolteist aastat tagasi alustati leantootmise põhimõtete sisseseadmist. Praegugi jälgitakse mitmete andurite abil tootmis-protsessi, eesmärgiks efektiivsuse tõus. „Protsess on tootmises ülitähtis! Mulle tundub, et inimeste juhtimine ongi tänapäeval protsesside juhtimine. Kui need on paigas, siis on inimestel hea töötada – kui ei ole, siis valitseb kõikjal segadus. Kui suudad tootmises kasvõi minuti päevas kokku hoida, teeb see aasta peale ju mitmeid tunde,“ selgitab Loonurm. Ta mõistab nüüd enda sõnul palju selgemini, miks väliskapitalil põhinevad ettevõtted suudavad efektiivsemalt toimetada – nad on õppinud hindama oma aega. „Nad ei kuluta aega protessidele, mis tulemust ei too. Eestis kipub olema nii, et kui me otseselt ei näe, et mingi tegevus raha ära viib, siis justkui seda ei kulukski. Me küll säästame, arutame mitu tundi seda, kuidas ühest kohast 10 eurot säästa, aga samal ajal mingis teises kohas kulutame 20 eurot!“
Alternatiivi Polven Foodsis digiteerimisele ja automatiseerimisele ei nähta.