Majandustarkvara Dynamics 365 Business Central Oracle asemele. Mitmekülgne majandustarkvara toetab ehitusfirma kasvu.
Nordecon juurutab Dynamics 365 Business Central koos Projektid365 mooduliga.
Kliendi jaoks on oluline lahenduse kaasaegsus, avatud platvorm, koostöö Microsofti toodetega, maksimaalselt lai funktsionaalsus ja mugav liidestatavus kõikvõimalike erilahendustega.
Lisaks võetakse kasutusele Business Central palga- ja personalimoodul Palk365 ja Personal365.
___________________________________
2000. aastate alguses, kui ülemaailmsed majandustarkvarad olid enamikule Eesti ettevõtetele veel suhteliselt võõrad, otsustas ehitusfirma Nordecon ASi suuromanik Toomas Luman, et kasvuvõimelisuse nimel on vaja luua ettevõtte majandusarvestuses IT-tarkvara abil kord ja struktuur.
Valituks osutus Oracle’i äritarkvara, mis aitas ligi 20 aastat teha ettevõttes palga- ning projektiarves-tust. Nordeconi IT-juhi Mart Moldausõnul oli see tollal uudne samm ehitusvaldkonnas, aga muidugi ka väga suur investeering. „Suurte majandustarkvaradega on raske tasuvust arvestada, aga nendega saab protsessid paika, struktuuri korda, samuti vähendada vigu ning automatiseerida tegevust.
20 aastat tagasi oli igas ehitusettevõttes tohutult paberimajandust – tarkvara kasutusele võtmine vähendas seda tunduvalt.” Moldau hinnangul võis umbes viis aastat tagasi juba kindlasti öelda, et see suur investeering tasus end igati ära. Kui aga hakati mõtlema tulevikule ja sellele, kus Nordeconil on plaan olla aastaks 2025, oli selge, et mõistlik on tarkvara ostmise pealt üle minna teenuse ostmisele ehk pilverakendusele.
See oli esimene põhjus, miks tarkvarasid sõeludes jäi lauale Business Central. „Majandustarkvarasid on ju sadu, aga meie projektiarvestus ehitusettevõttena on põhjalik. Oleme selle funktsionaalsuse suhtes väga nõudlikud,” ütleb ta.
KOHAPEALSE TOETA ON RASKE TARKVARA JUURUTADA
Ettevõttes pandi mõned aastad tagasi kokku töögrupp, kes pidi lähiaastatel, enne kui lõpeb senise tarkvara tugiteenus (2021–2022), mõtlema välja uue lahenduse. „Me ei saanud seda lubada, et jääme ilma mitmest olulisest tugiteenusest, nagu IT-turvalisus ja teatud parandused. Hakkasime vaikselt eeltööd tegema, küsisime teiste ettevõtjate hinnanguid ning saime aru, et kui majandustarkvaral pole kohapeal esindust, võib nendega suhelda isegi pool aastat, ilma et demo kliendini jõuab. Meile selline töövorm ei sobi, eestlased tahavad ikka kõike kohe ja kiiresti saada,” muigab Moldau.
Kommunikatsioonijuht Mirjam Mikkin lisab, et Nordeconi-taolisel ettevõttel on juba oma töökultuuri mõttes raske leppida nö aeglase teenindusega. „Oleme ise nii tormiliselt arenenud ja harjunud kiirelt otsustama-tegutsema. Meie jaoks on imelik, kui müüja hakkab toote müümisel venitama – see tekitab tunde, nagu meile ei tahetakski uut tarkvara müüa. Lisaks on meile oluline, et oleks konkreetne inimene, kellele oma tehnilist laadi muresid kurta, kui need peaks tekkima.”Nii jõuti kokkuleppele Eestis kohapeal tegutseva BCS Iteraga, et 2020. aasta 1. aprillil minnakse üle Business Centralile, sest see tarkvara katab ehitusettevõtte nõuded ning uue versiooni hinnaklass ja kliendi vajadused on selle juures proportsioonis. Lisaks võimaldab uuemale avatud platvormile üleminek liidestamist ja suhtlust Microsofti toodete ning erilahendustega.
Praegu juurutatakse Nordeconis finants-, ostu-, müügi-, projektijuhti-mis- ja palga-personalimooduleid. „Meie jaoks on äärmiselt tähtis projektiarvestamise ja -juhtimise moodul. Ja kuna me kasutame palju Microsofti teenuseid, siis puudub meil edaspidi vajadus andmete konverteerimiseks ning näiteks Outlooki ja ettevõttesisese kommunikatsiooni eraldi sidumiseks süsteemiga.
Lisaväärtuseks on veel see, et lahendus on kasutatav nutiseadmetes,” loetleb IT-juht uue programmi plusse. Tema sõnul on veidi õhku visatud ka lubadus panustada lähiaastail tehisintellektile, mis vähendab kindlasti vähem sisuka ja rutiinse töö hulka. „Tegelikult on Eestis IT ikka väga mõnusalt arenenud! Kui 15 aastat tagasi said selliseid võimsaid süsteeme kasutada vaid 100 miljoni euro suuruse käibega ettevõtted, siis nüüd on võimalik samalaadsed supersüsteemid pilvepõhiselt mõnesaja euro eest kuus kasutusele võtta ka näiteks viie töötajaga firmas. See on suur muutus, mis on Eestile suures plaanis väga kasulik, sest meil on ju maailma mastaabis ainult väikeettevõtted.”
NOORED ON NÕUDLIKUD JA KÕIK EELISTAVAD MONOTOONSELE TEGEVUSELE ARUKAT TÖÖD
„Kui vaadata tagasi 2000. aastate algusse, oli IT investeeringute tasuvus lihtne: ostan programmi ja selle tehtav töö võrdub kolme inimese tööga. Ehk kohe oli näha, kas tasub ära või mitte,” mõtiskleb Moldau. „Nüüd arvestatakse ka pehmemate väärtustega, näiteks püütakse vältida mehaanilist tööd, isegi kui selle tegemine masinaga on kallim. Inimene tahab teha arukat tööd, noored on nõudlikumad… Ja lõpuks muidugi toobki inimene aruka tööga rohkem ettevõttele sisse.”Ta lisab, et ettevõttel on suured ootused just selles suhtes, et uus tark-vara asub pilves ning kõik uuendused tehakse justkui möödaminnes ja märkamatult. „Ei ole enam need ajad, et iga tarkvarauuendus kestab päevi ja vahepeal ei saa mingeid mooduleid kasutada. Nüüd peab kõik töötama 24/7 ja see annab meile suure paindlikkuse.” Nordeconi personalijuht Jaana Pedras ütleb, et kuna praegune süsteem on inimestel aastatepikkuse töö tulemusena hästi omandatud, on veidi kosta hirmu uue tarkvara juurutamise ees. „Aga tegelikult pole põhjust muretseda, sest meie õppimise protsess on olnud pikk ning põhjalik, oleme teinud palju töötubasid ja iga korraga saavad funktsioonid inimestele paremini selgeks. Nad oskavad juba ette näha väärtust, mida programm võimaldab.
Oleme arvestanud, et esmalt teeb uuele programmile üleminek inimestele tööd juurde – ja see muidugi ei rõõmusta neid. Aga see on paratamatu ja eks püüame rõhudagi rohkem sellele, et edaspidi kasvab võimaluste hulk ning töö läheb kiiremaks ja lihtsamaks. ”Teades, et tarkvara juurutamine võtab aega, otsustas juhtkond mullu mais, et üleminek toimub mõnusas rahulikus tempos, inimesi ei hakata tagant kiirustama. Üleminekuks võeti peaaegu aasta. „Samas on keerulisem võib-olla see, et uuele süsteemile üleminek toimub Nordeconis ja kõigis meie suuremates tütarettevõtetes korraga, kusjuures iga-ühel on omad nüansid: asfalditootmine vajab tõenäoliselt veidi teisi lahendusi kui elamuehitus,” selgitab IT-juht.
KUHU LIIGUB EESTI EHITUSSEKTOR?
Nordecon on börsiettevõte, suur tööandja ja oma tegevuses väga läbinähtav. „Koos ülejäänud ehitussektoriga tegeleme pidevalt protsesside digiteerimise, nüüdisajastamise ja tõhustamisega. Soovime olla oma sektori eestkõneleja innovaatiliste lahenduste puhul. Väga tugev on nõue turul 3D- ja BIM-mudelite järele ja see paneb ettevõtteid pingutama. Projektide digiteerimine, jagatud programmid tellija, ehitaja ja haldusettevõtja vahel – need kõik kiirendavad protsessi, muudavad selle läbipaistvamaks ning efektiivsemaks, sest vead on osapooltele ühtmoodi nähtavad. See omakorda hoiab kokku aega ja raha tulevaste tegevuste arvelt,” räägib Moldau.
Ta lisab, et Eesti ehitussektor teeb investeeringuid ja liigub digiteerimise, automatiseerimise ning pilvepõhiste lahenduste poole, sest see ongi tulevik.Pedras nendib, et eeskõnelejate hulgas olemine teeb Nordeconile natuke lihtsamaks tööturu olukorra: „Noori kõnetab innovatsioon ja põnev töö, vanemaid inimesi stabiilsus ja turva-tunne. Need aspektid on meie tugeval, tuntud ja pika ajalooga ettevõttel kindlasti olemas.”