PlusPlus Capital: tehnoloogia aitab tabada trende juba eos
Allikas: Äri-IT Sügis 2022
Eestis pole just palju ettevõtteid, kes saavad rääkida 120 000 kliendist neljas riigis. PlusPlus Capital saab. Nende klientide haldamine on kunsttükk omaette, aga abiks on innovaatilised ja algoritmilist analüüsi kasutatavad IT-lahendused.
„Tegelikult võib öelda, et oleme üsna ebatavaline firma, sest meil ei ole tavapärases mõttes müüki ega klienti,“ räägib PlusPlus Capitali asutaja ja eestvedaja Mirje Trumsi.
Tõepoolest, need 120 000 inimest on pankade jt finantsasutuste endised laenukliendid, kes on tagasimaksmisega hätta jäänud. Kui vanasti nõudsid pangad tähtaja ületanud laenud ise sisse, siis juba mõnikümmend aastat tagasi mõistsid pankurid, et targem on keskenduda põhitegevusele ning panna võlaportfellid oksjonile, kus siis PlusPlusi tüüpi ettevõtted need ära ostavad.
PlusPlus võtab tähtaja ületanud laenude portfellid üle ja tegeleb laenude tagasisaamisega ise. Klient saab internetipanga moodi keskkonnas sõlmida endale sobiva maksegraafiku.
„Me ei ole inkassofirma selle klassikalises tähenduses, sest ei osuta inkassoteenust. Pakume inimestele võimalust võlgnevustest jõukohaste ja väärikate lahenduste kaudu vabaneda. Tegeleme ainult eraisikutega, ostame tähtaja ületanud laenude portfelle peamiselt pankadelt jt krediidiandjatelt,“ räägib Trumsi. „Tegemist on puhtalt statistikal põhineva äriga – reaalajas toimuv andmeanalüüs võimaldab meil hallata pidevalt muutuvat infovoogu, ennetada ohukohti ning vastavalt vajadusele skaleerida ja täiendada teenust. See on meie oskusteave, kui palju laekub ühest või teisest tähtaja ületanud laenuportfellist tagasi ja kui palju oleme nende portfellide eest nõus maksma.“
Trumsi rõhutab, et nende tegevus põhineb kannatlikkusel ja järjepidevusel. „Eeldus, et pangale jäädakse võlgu pahatahtlikult, on olemuselt vale. Inimestel tuleb igasugu asju elus ette – kes jääb raskelt haigeks, kes kaotab töö… Meie aitame leida neile sobiva maksegraafiku, et nad saaksid kohustustest jõukohaste lahenduste abil vabaneda ja ei peaks minema n-ö põranda alla. Kogemus näitab, et tegelikult tahetakse võlgadest lahti saada ning jõuda tagasi normaalse elu juurde.“
PlusPlus Capital alustas tegevust 2010. aastal. Esimese portfelli moodustasid halvad laenud, mis tekkisid 2008.–2009. aastal lahvatanud majanduskriisi ajal. Sellest ajast alates on firma kiirelt kasvanud. Kaasa on aidanud pidev innovatsioon, osalemine turu arendamises ning aktiivne kapitali kaasamine võlakirjaemissioonide kaudu viimase kuue ja poole aasta jooksul.
Eesti turg moodustab majandustegevusest ligikaudu kolmandiku, lisaks tegutsetakse Lätis, Leedus ja Soomes. Igas riigis on mõistagi oma seadusandlus ning tavad. Edukas tegutsemine välisturgudel nõuab tugeva kohaliku kompetentsuse olemasolu igas riigis.
CRM peab olema põhjalik
Ilma IT-lahendusteta oleks 120 000 kliendi haldamine mõeldamatu. Ettevõttes on suur IT-tiim, kes on välja töötanud põhjaliku klientide haldamise (CRM) lahenduse. Kõik algab internetipangale mõneti sarnasest keskkonnast, kus klient saab ise sisse logida, jälgida oma võlgade tasumise seisu ning valida sobiva maksegraafiku.
Klientide monitooring on automaatne ja siin on CRM-lahendus tõepoolest asendamatu. Automaatselt jõuab kliendini maksepäeva meeldetuletus ja süsteem fikseerib kohe sellegi, kui keegi pole makset õigeks päevaks tasunud. Siis käivitub vastav tegevuste süsteem, mille üheks osaks on vajadusel ka telefonikõne kliendile.
Sama täpne pilt peab juhtkonnal olema ettevõtte finantsseisust, põhjalikku aruandlust on juhtkond algusest peale tähtsustanud. „Leppisime kohe kokku ühes asjas: infot saab pärida ainult selle kohta, mis on ühel või teisel moel süsteemi sisestatud. Nii et kui tahame vastuseid, peavad vastavad andmed süsteemis olema,“ räägib Trumsi.
Kiire kasvu tõttu on ettevõttes investoraruandluse ja due diligence’i vajadus meeletult kasvanud ning praegu ongi käsil andmemajanduse viimine uuele tasemele. Väga oluline on tuleviku eelarvestamine, mida selle aasta algul kasutusele võetud Business Central võimaldab.
Teine sammas, millele ettevõte toetub, on analüütika, mille kõige olulisem roll on arengute, tulevikutrendide ning põhjuse-tagajärje seose tabamine. „Kui ilmnevad mingisugused muutused, peame väga kiiresti reageerima,“ lisab Trumsi „Jälgime andmeid iga päev, võrdleme neid eelmiste perioodidega ning tänu sellele suudame operatiivselt aru saada, kui midagi toimub.“
Uus majandustarkvara ja analüütika
Uuele tasemele tuli viia ka kõigi finantsnäitajate võrdlemine grupi tasemel ning konsolideerimine, sest gruppi kuulub 16 ettevõtet neljas riigis. Just seetõttu otsustaski PlusPlus Capital eelmisel sügisel võtta kasutusele uue majandustarkvara. Valik tehti Business Centrali kasuks. Uue tarkvara kasutuselevõttu veab ettevõtte pearaamatupidaja Kairi Palmsaar. Teema on talle tuttav, sest ta on juurutanud Business Centrali eelmises töökohas kümmekond aastat tagasi.
Majandustarkvara juurutuspartneri otsingul räägiti mitme firmaga ja välja valiti BCS Itera. Üheks oluliseks kaalukeeleks sai mu hulgas BCS Itera varasem finantsettevõtetega töötamise kogemus.
Uus majandustarkvara seati PlusPlus Capitali Eesti emafirmas sisse tänavu jaanuaris, teiste riikide tütarfirmades protsess veel käib. Samal ajal on juurutamisel ka BI-ärianalüütika programm ning kohe lisandub uue palgaprogrammi rakendamine seitsmes tütarettevõttes.
Projekt pole alati sujuvalt kulgenud ja oma pitseri pani ka talvine koroonalaine. „Tundsime puudust isiklikust kontaktist konsultandiga. Tean oma kogemusest, milline sünergia tekib, kui istud konsultandiga kõrvuti ja katsetad asju. Ekraani vahendusel on seda väga keeruline saavutada,“ räägib Palmsaar.
Samas on ta kindel, et BC ja BI juurutamine viiakse lõpuni. On teada, mida tahetakse ning mis on eesmärk. Projekti lõpuspurti plaanitakse selle aasta lõpus. „Varasem positiivne juurutuskogemus ja sellega saavutatud efektiivsus innustab – nutikalt arendatud majandustarkvara ei tee lihtsamaks mitte ainult finantsosakonna, vaid kõigi kasutajate töö. Hea koostöö professionaalse juurutuspartneriga võimaldab leida uutele keerukatele ülesannetele ajakohaseid lahendusi, “ lisab Palmsaar.
Tulemus – tugev finantstehnoloogiline eelis
Lõppeesmärgiks on, et finantsandmed hakkavad kogu grupis laekuma Business Centrali kaudu, millele lisanduvad kliendihaldussüsteemi andmed. Kogu andmemassi hakkab analüüsima BI tehisintellekti toega ärianalüütika.
„Juba varsti saab aruandluse automatiseerimise abil edastada infot kiiresti ja korrektselt juhtkonnale, investoritele, audiitoritele jt. Ning küsimus pole ainult mugavuses – kui algandmete struktuur on muudetud sarnaseks ning viidud samasse süsteemi kogu grupis, siis paraneb tunduvalt andmemahu kvaliteet ja ettevõtte finantsseisust saab täpsema ülevaate igal ajal. Ideaalis pääseme valukohtadest, mis on seotud senise excel’damisega. Andmete sisestamisel pole enam liigset käsitsitööd, pankadega on tehtud liidestused, kõik toimib automaatselt. Ja juhtkond ei pea otsuseid tegema Exceli tabelite põhjal, vaid soovitud aruanded on vaid nupulevajutuse kaugusele,“ kirjeldab Palmsaar lähitulevikku.
Ta teab, et raamatupidamine on oma olemuselt n-ö nähtamatu osakond, kus tegelikult ollakse ettevõttes sisemise teenindaja rollis, kellelt tellitud andmete põhjal langetab juhtkond otsuseid. „Selleks ongi vaja väga head tööriista.“
Nüüdisaegne tarkvara, mis on kasutusel kõigis tütarettevõtetes, annab eelise ka firma laienemisel. Nagu näitas Soome laienemise kogemus 2019. aastal, kulub PlusPlus Capitalil uues riigis tegutsemise alustamiseks ainult üks nädal.
Business Centrali majandustarkvara, palgamooduli ja BI-analüütika juurutamine koos töötajate koolitamisega on PlusPlus Capitalile tähtis. Kvaliteetsed operatiivsed andmed koos tänapäevase ärianalüütikaga on selles äris kahtlemata vägagi tõsine konkurentsieelis.