Premia Foods: majandustarkvara ülesanne on aidata ettevõttel efektiivsemalt tegutseda
AS Premia Foods, kes on juba üle 12 aasta NAV-i majandustarkvara kasutanud, viis mõned aastad tagasi läbi ulatusliku tarkvarauuendamise, liites ühte süsteemi kolm Balti riiki. Tänu sellele saab nüüd igal ajahetkel analüüsida Eesti, Läti ja Leedu tootmis-, müügi- ja logistikategevust ühiselt ning olla paindlik.
„Oleme ikka püüdnud hoida ühtset IT-strateegiat, sest kolme riigi ärid on küllalt sarnased. See, mis toimib Eestis, toimib ka Lätis ja Leedus,“ räägib Premia Foodsi IT-arendusjuht Kalvi Tering.
Premia Foodsi edu püsib juhatuse esimehe Katre Kõvaski sõnul põhiliselt neljal sambal: inimesed, brändid, innovaatilisus ja efektiivsus. „Ja efektiivsus on valdkond, kus me pärast kriisi enam mingeid suuri lõikeid teha ei saa – lihtsalt pole enam kohta, mida tootlikumaks ümber korraldada ja kust säästa. Siin tulevadki meile appi majandustarkvara funktsioonid, mis võimaldavad analüüsi teel leida kohti, kus efekti saamiseks töökorraldust vms muuta. Tarkvara on meie tugifunktsiooniks, mis aitab meie sammastel paremini tegutseda.“
Ühel hetkel hakkasid aga vanad programmid ajale jalgu jääma ja kui sündis otsus uuele NAV-ile üle minna, tehti seda lihtsuse mõttes riigi kaupa. Nii võttis 2009. aastal esimesena tarkvara uue versiooni kasutusele Eesti, aasta hiljem järgnes Läti ja 2011. aastal Leedu. „Otsus NAV-iga jätkata oli loogiline, sest aastate jooksul olid selle mitmekülgsed võimalused selgeks saanud,“ räägib Tering. „Tean, et paljud ettevõtted uuendasid oma tarkvara seoses euro tulekuga, aga pigem oli see nagu kunagine sajandivahetuspoleemika ka IT-firmade ülespuhutud probleem. Programmil pole vahel, kas ta arvutab summasid kroonides, littides või eurodes. Meie jaoks olid olulised uued lahendused, mis meie tegevust toetaksid.“
Juurutamine osutus kõige keerulisemaks Eestis, sest siin oli jõutud vana NAV-i palju arendada nii logistika- ja laohalduses kui ka tootmismoodulite juures. Protsess kujunes pikaks, sest kõik tuli omavahel haakuma panna ja läbi testida, ning kokkuvõttes tulid suuremad probleemid ilmsiks ikkagi alles reaalses elus. Lätti ja Leetu mindi juba valmislahendusega ning seepärast läks sealne juurutamine väikesemate valudega.
„Kõige ebastandardsem on meie logistikalahendus, sest NAV-i standard ei paku sellist transpordimarsruudilahendust, mis arvestaks juba kauba komplekteerimisel toodete eripärasid kaalu, suuruse ja adressaadi järgi. Meie soov oli, et komplekteerimislehel oleks komplekteerija jaoks välja arvutatud kõige optimaalsem riiulite vahel liikumise trajektoor ning samas saaks panna ühele alusele paljude klientide kaupa mahalaadimise järjekorras,“ selgitab Tering.
Tema sõnul annab selline lahendus suure aja- ja rahakokkuhoiu transpordikorraldamise juures. Ja kuigi tegemist on meie jaoks juba ammu kasutusel oleva lahendusega, tunnevad selle vastu jätkuvalt suurt huvi ka teised ettevõtted.
Ühine andmebaas välistab andmevahetusvigu
Eelmise ja tänavuse aasta esimese poole suurimaks projektiks oli müügimeestele loodud Androidi platvormil lahendus, mis vahetas välja senise Windowsi-põhise mobiiltelefonides töötava ja NAV-iga liidestatud programmi. Üheks uue investeeringu põhjuseks oli Android-telefonide murranguline pealetung ning vanade Windows-telefonide kadumine, teiseks kadus ära ka IT-ettevõte, kes Premia Foodsile senise programmi tuge oli pakkunud.
„Müügimeeste lahendus annab meie töötajatele võimaluse sisestada tellimusi otse telefoni, samuti vaadata sealt laoseisu ja andmeid kliendi kohta, ka võlgnevusi,“ kirjeldab Tering. Telefonipoolset tehnilist tuge pakub praegu ettevõttele Telema ja liidest NAV-iga BCS Itera. Hetkel on sellel kolmekeelsel programmil kolmes riigis kokku 60-70 kasutajat. Muide, Leedus oli Premia Foods esimene, kes sellise revolutsioonilise tarkvara kasutusele võttis.
Sel aastal on plaanis veel korralikult tööle saada ärianalüüsi ehk BI-lahendus, mis ühendab Eesti, Läti ja Leedu andmed ühtseks tervikuks. Kui hetkel on Premia Foodsil võimalik analüüsida kolmes riigis korraga vaid müüki ja logistikat, siis uus lahendus toob kaasa müügivõlgade, ostude ja tootmise analüüsimise võimalused.
Katre Kõvask selgitab: „Baltikumis on meie äris suuremad suunad jäätis ja külmkaup ning jahutatud kala. Balti turgude ülesehitus on sarnane ning ka NAV-i oleme üles ehitanud ühtemoodi ning kõigile arusaadavalt, näiteks on meie kaubakaardid kakskeelsed ehk lisaks kohalikule ka inglise keeles. Nii saame segadust tekitamata teha ühiseid analüüse ja väljavõtteid, sest reaalsuses müüakse ju sama toodet vastavalt turule eri brändide all.“
Ta lisab, et efektiivseks toimimiseks on vaja kindlust ja teadmist, et kõik aruanded valmivad igal pool ühtmoodi ning arvestavad pisemaidki nüansse, näiteks mõne jaeketi allahindluskampaaniat. „Ajakuluka ja tüütu veaotsimise asemel annab ühtne tarkvara tugeva ajasäästu ning võimaluse toimuvast kohe aru saada. Nii ruttu muutuval turul nagu Baltikum on selline operatiivinfo ja kiire reageerimine hädavajalik.“
2014. aastal on Teringu sõnul plaanis veidi NAV-i arenduste osas hinge tõmmata ning pigem panustada dokumendi- ja arvehaldusele. „Mulle tundub, et kui enamikus valdkondades oleme IT-s väga heal tasemel, siis just selles vallas oleme praegu teistest veidi maha jäänud,“ muigab ta.