Premia: tarkvara panust ei tohiks ükski tootja alahinnata – Dynamics NAV

Jäätisetootja ja külmutatud toiduainete müüja Premia Tallinna Külmhoone ASi kasum tõusis 2016. aastal võrreldes aastatagusega 100% ja käive ligi viiendiku võrra, kasvades turust kiiremini. Mis on ettevõtte edu saladus? Premia juht Aivar Aus avab taustu.

Pilt: Äripäev

Aivar Aus nentis BCS Itera hommikuseminaril „Majandustarkvara kriitiline roll (tootmis)ettevõttes“, et tarkvara rolli ei saa konkurentsivõimelises tootmises alahinnata ning suur osa edust peitub tootmise LEAN-meetodi kasutamises, NAV arendustes ja tootmise jälgimissüsteemides.

Milline on majandustarkvara ja Premia suhe, sellest rääkis Aivar Aus nõnda: Meie ettevõttes algavad nii firma- kui ka tootmisjuhi tööpäevad juba viimased viis-kuus aastat tootmisprotsesside analüüsi- ja kontrollilahenduse Evocon avamisega. Seda Prantsusmaalt pärit süsteemi kasutatakse näiteks ka Mercedeste ja BMWde autoklaaside tootmisel. Lisaks oleme juba 17 aastat kasutanud NAVi ning pean ütlema, et tegemist on väga hea programmiga, mis seob omavahel müügi, finantsi, palgaarvestuse, tootmise ja logistika. Ilma selleta oleks väga raske!

Ühesõnaga – kohe hommikul saame täpse pildi, mis meie tootmises toimuma hakkab: kas villimise ja doseerimise seadmed on korras, miks ja kui palju toodavad seadmed praaki või kas on olnud mingeid seisakuid? Kas need seisakud on olnud positiivsed või negatiivsed?

Positiivne seisak tähendab tehnoloogiaga ette nähtud seisakut näiteks doseerimise või valmis jäätise külmkambrisse saatmise ajaks. Saadame oma tehasest välja ainult valmistoodangut ning peame suutma selle valmimist pidevalt mõõta ja analüüsida. Seega on oluline, et kogu info on reaalajas kättesaadav, mitte ei saabu päeva, nädala või kuu lõpuks. Peame teadma kohe, millal ja miks lõppes mõnel konkreetsel liinil töö.

Premias on igapäevaselt töös viis erinevat liini, mis toodavad kokku ca 25 000 tonni. Efektiivsus saabub aga ainult siis, kui paigas on normplaan ning kiirused. Selleks peame teadma iga seisaku põhjust. Ja kui seisakud hakkavad korduma ja tarned hilinema, tähendab see suure tõenäosusega, et ettevõttel on aeg teha seadmetesse uus investeering.

Prognoosipõhine tootmine oleks tarkvarata keerukas

Premia prognoosipõhise tootmise aluseks on NAV. Järgmise aasta müügiprognoosid pannakse meil paika juba oktoobris ning selleks ajaks peame teadma uusi jäätisesorte. Samuti seda, millisel kuul ja millisel liinil neid tootma hakatakse. Muidugi teeb tegelik elu neis prognoosides omad korrektiivid: kui jaanuarikuus on soojakraadid, saame plaani ületada. Kui kraadid on miinuses, siis jäätist nii väga ei osteta. Lisaks jäätisemüügi planeerimisele näeme samal ajal ka, milliseid pakendeid juurde on vaja ning millal tuleb käivitada uus vahetus ning leida uusi ajutisi töötajaid.

Mida veel programmist teada saame, on jooksev laoseis – kui palju oli toodangut kuu alguses, kui palju oleme juurde tootnud, kas on vahepeal esinenud puudujääke, milline on lõplik seis ning mis seis on toorainega. Kusjuures laoseisu näeme kohe reaalajas: näiteks iga vahetuse lõppedes on meil lisaks toodangu kogusele olemas kohe ka omahind. Samuti on kohe näha tehnoloogiline praak ehk toodang, mis läheb ümbertegemisele või utiliseerimisele. Plaanimuutusi saame samuti teha väga kiirelt – vahetada välja parasjagu tootmises olevad tooted, kui näiteks kauplustes toimuva kampaania ajal selgub, et soodushinnaga jäätis hakkab otsa lõppema.

Prognoosimise osas on Premial olemas väga pikaajalised kogemused ning 15 aasta viimased andmed, kust on näha, millised sordid on müügil olnud ja kuidas on turg kasvanud. Neist lähtub ka prognoosimise täpsus, milleks on keskmiselt 98%.

Efektiivsust lisab aktiivne grupisisene koostöö

Lisaks tootmisele ja logistikale on Premia automatiseerinud ka hoone sisse- ja väljapääsud, seades üles biomeetrilised sõrmejälje lugemissüsteemid. See aitab iga majja sisenemise ja väljumise registreerida ning distsiplineerida töötajaid tootmise ajal mitte hoonest väljapoole liikuma. Kuna tegemist on tootmisettevõttega, ei ole mõeldav liine tööajal üksinda jätta, sest jäätis valmib pidevalt ning ootab pakendamist.

Muidugi oleks võimalik investeerida robotisse, mis teeb ise jäätise valmis ja paneb ka karpi, kuid täna pole Premial veel sellist tootmismahtu, et kaks miljonit eurot maksvat robotseadet soetada. Hetkel tegeleme hoopis selle kallal, et otse NAV-süsteemist printida välja jäätisekastidele minevad etiketid.

Kuigi jäätisevalmistamise tooraine on läinud palju kallimaks, oleme suutnud efektiivselt töötada. Meie turg ei kannata väga hinnatõusu välja, seega peab kasum tulema millegi muu arvelt. Meie oleme selle saavutanud tänu omanikuvahetusest tulnud hulgikaubandusele: kuigi iga riik otsustab ise oma turusegmendi eest ja neile ei saa uute asjade tootmist peale suruda, on meil tänu Food Union Group’i kuulumisel suurepärane võimalus osta koos toorainet. Ja koos ostmine on kõigi meie grupi ettevõtete jaoks toonud hindu palju alla.

Food Union Group on Premia Tallinna Külmhoone omanik ja ühtlasi Baltikumi suurim jäätisetootja. Ettevõttel on tootmine lisaks Eestile ja Lätile ka Venemaal, Valgevenes, Taanis ja Norras. Eesti üheks trumbiks on kindlasti NAVi kasutamine, mis on meid teinud grupi ettevõtteks number üks. Tootmises on oluline jälgida iga kaubamärgi tõhusust, nende eristumine peab olema selge ning väikese müügikäibega brändide tootmine tuleb kas lõpetada või need mõne muu kaubamärgi alla liita. Lisaks on grupis olevatel ettevõtetel olema ühine arusaam asjadest ning kindlasti ühine infoväli. Meie teeme iga kuu ühiseid müügikoosolekuid ning oleme loonud erinevaid gruppe isegi Facebooki, et omavahel tihedamini suhelda. Läbipaistvus ja avatud suhtlemine on olulised.

Premia on pärast nelja-aastast langust taas tõusnud ning meie edasised plaanid on ambitsioonikad!