YIT Eesti värske juht Mark Mihhailenko: „Muutused on paratamatu elu osa – muutuvad nii organisatsioon kui ka töötamise viisid ja selleks vajalikud IT-lahendused“
Allikas: Äri-IT Sügis 2024
Autor: Gerli Ramler
Esialgu on muudatused harjumatud, aga aja möödudes enam vanu töömeetodeid tagasi ei igatseta.
Ehitusettevõtet AS YIT Eesti ligi 16 aastat juhtinud ja auga välja teenitud pensionile siirdunud Margus Põim andis tänavu kevadel ohjad üle seni tehnilise osakonna juhina töötanud Mark Mihhailenkole. Värske juhi sõnul ei saa ettevõttes teha kohe kiireid muudatusi ja tohutut innovatsiooni, ent ta lubab uue juhatuse nimel edaspidigi motiveerida ettevõtte tublisid töötajaid ja tuua uusi töövõite.
Koos Mihhailenkoga on alates 1. juunist uues juhatuses kinnisvaraarenduse valdkonna juht Kristjan Kontaveit ning ehitusvaldkonna juht Reimo Ehrstein, kellega koos vaadatakse üle arengusuunad ning tuuakse ettevõttesse uusi tuuli.
Kogenud kliendid on madalperioodi oskuslikult oma kasuks pööranud
Mihhailenko sõnul on kinnisvaraturg näidanud tänavu korterite osas elavnemist. „Kevad on ikka olnud hea aeg korteriostuks ja erand polnud ka see aasta. Üldiselt on aga mahud tagasihoidlikumad kui varem. Oleme tagasi reaalsuses ning ei ole näha nii suuri mahte, nagu oli 2022. aastal, mil osa pensionifondidest vabanenud rahast jõudis kinnisvaraturule. Mida klient ootab? Arvan, et oodatakse selgust intresside langetamise küsimuses ja majanduse aktiivsuse taastumist nii kohalikul kui ka Skandinaavia turul.”
Kogenud kliendid on Mihhailenko hinnangul madalperioodi ära kasutanud ja nii on lisandunud turule arvestataval määral uusi ehitusprojekte. „Suvi on küll puhkuste aeg, aga näib, et sügisel hoog kasvab ja objekte tuleb ilmselt juurde,” nendib ta.
YIT Eesti on kaugelevaatava ettevõttena oma mõtete ja plaanidega juba järgmises aastas. Praegu on lõpetamisel kaasaegse maaküttega kortermaja Keilas ja planeerimisel moodsa arhitektuuriga korterelamu Kristiines Luige tänaval. Alanud on Hekamerk OÜ uue büroohoone ehitus ning kavandamisel kahe uue, enda kontseptsioonil baseeruva MotoCenteri laoja teenindushoone ehitamine Laagrisse ning Tallinnasse Kivikülvi tänavale.
„Muudatusi on viimastel aastatel olnud omajagu. Näiteks on praegu lihtsamini tajutav, et A-energiaklassi hoonetele väljastavad pangad mõne protsendipunkti võrra paremaid kodulaene. Samuti puudutab meid kõiki jätkusuutlikkus, ka YIT kontsernil on ESG ehk keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalased eesmärgid. See tähendab ehitusettevõtte mõistes peaasjalikult maasoojuspumpasid, päikesepaneele, keskkonnasõbralikke ehitusmaterjale, hoolikat prügisorteerimist, läbipaistvust tarneahelas, ärieetikat, kuid mitte ainult…” loetleb Mihhailenko. Loodusliku mitmekesisusega arvestades on YIT kontsern loobunud mitmest looduskaunil alal paiknevast krundist, jättes alles näiteks tammikud ning säilitades olemasoleva keskkonna.
Ehitusprotsess muutub aina kiiremaks, mõjutades sel viisil ümbritsevat vähem
„CO2 vähendamine on kindlasti üks YIT kontserni eesmärke, mida võtame oma projektide juures arvesse juba mitmeid aastaid. Kasutame ehitusobjektidel taastuvatest allikatest pärit energiat ja oleme selleks isegi rajanud ehitusaegseid autonoomseid päikeseparke,” räägib YIT Eesti juht. „Ehitus on aina kiirem, kasutatakse rohkem tehaselist tootmist ja selle kaudu väheneb mõju keskkonnale, samuti muutub väiksemaks n-ö ohtlike töötundide arv objektil ja seega paraneb tööohutuse tase. Püüame realiseerida kõik ehitusprotsessist ülejäävad materjalid ja vähendada niimoodi jäätmete teket. Taaskasutus ehituses peaks aga puudutama nii materjalitootmist, ehitust ennast kui ka lammutust, ehitaja üksi ei tee siin valdkonnas midagi ära.“
Lisaks on YIT kontsernil täisleppimatus inimeste väärkohtlemise osas, samuti on väga olulisel kohal tööohutuse tagamine ning tervisele ja keskkonnale ohutute materjalide kasutamine. Teadlikkust tööohutusest tõstetakse iga päev, kaasates ka alltöövõtjaid ja juurutades uusi ennetustegevusi. Samuti hoitakse silm peal partnerite teadlikkusel nii ESGst kui ka tööohutusest ning jälgitakse tähelepanelikult, et vastavalt sellele ka tegutsetaks.
Nii nagu kogu maailm, on ka YIT Eesti viimase viie aastaga teinud läbi suuri muutusi ja olnud mõjutatud globaalsetest sündmustest: 2019. aastal ühineti taristuehitusettevõttega Lemminkäinen, seejärel esitas suuri väljakutseid koroonapandeemia, 2021. aastal eraldus ettevõttest katendite valdkond. Praeguseks on YIT Eestis tööl ligi 60 inimest, fookus on põhitegevusel ehk elamuarendusel, samuti tegeletakse ehitusteenuse pakkumisega ning ärikinnisvara arendustega. Võib öelda, et ettevõte on jõudnud oma arengus olukorda, kus olenevalt tulevaste projektide mahust on üsna tõenäoline töötajate arvu suurendamine.
Samas möönab YIT Eesti personalijuht Anneli Metsmaker-Neerot, et häid spetsialiste pole sugugi lihtne leida. „Meil on küll õnnestunud aastate jooksul värvata väga tugevaid spetsialiste ka kõige nõudlikematesse positsioonidesse ja kuigi hetketi tundub, et aasta-aastalt muutub olukord keerulisemaks, siis ametikohad täitmata ei jää. Kasutame inimeste värbamiseks nii avalikku kui ka sihtotsingut, samuti on olulisel kohal meeskonnaliikmete soovitused. Meie kasuks räägib see, et oleme tuntud kaubamärk ja kuulume rahvusvahelisse kontserni. YIT on olnud aastate vältel stabiilne ettevõte hea palganumbri ja väärtuspaketiga.”
Noorte tehnikavaldkonna tudengite jaoks on populaarne iga-aastane praktikaprogramm. Suur tunnustus on see, kui praktikal olnud noor soovib õpingute kõrvalt töötamist jätkata või siis järgmisel aastal taas praktikale tulla. Ettevõte panustab iga päev meeskonna ja selle kultuuri arendamisse ning tervisele suunatud tegevustesse töötajate hea töövõime tagamiseks. Olulisel kohal on meeskonnaüritused, aasta tegijate tunnustamine ja järelkasvu eest hoolitsemine. „Peame tähtsaks juhtide eeskuju ja seda, et suudaksime pakkuda töötajatele stabiilsust ka muutlikel aegadel. Kui võidame hankeid, saame ehituslubasid ja ostame uusi krunte, on see tunnustus meile kõigile. See loob perspektiivi ja annab kindlustunde. Ettevõtte usaldusväärsus ja stabiilsus on suured väärtused nii töötajatele kui ka meie koostööpartneritele,“ räägib Metsmaker-Neerot.
E-kohtumistest on saanud igapäevane töövahend
YIT Eesti on BCS Itera pikaajaline klient, kes kasutab nii Microsofti ERPkui ka HRM-lahendusi, aga ka kõike muud alates Outlookist ja Excelist kuni Power BI-ni välja. „Programmid muutuvad ja panevad inimesi pidevalt õppima ning arenema. Esialgu on muudatused muidugi harjumatud, aga aja möödudes enam vanu töömeetodeid tagasi ei igatseta,” ütleb Mihhailenko. „Märksõna on paindlikkus, mida tänapäevased töövahendid võimaldavad: töö tegemise asukoht ei ole enam määrav meeskonna edukaks toimimiseks. Koroonapandeemia järel pole näiteks tööreiside maht taastunud, paljud kohtumised peetakse endiselt Teamsis – see hoiab kokku nii raha kui ka aega ja vähendab negatiivset mõju keskkonnale.“
Metsmaker-Neerot lisab, et asjakohase tarkvara kasutamine on personalivaldkonnas asendamatu. „Aina olulisem on andmekaitse ja et ka töötaja oleks teadlik, millist infot tööandja tema kohta omab. Meie töötajatel on võimalus vaadata enda kohta käivat infot kontserni HRM-programmis, kus seda saab soovi järgi ka täiendada või vähendada. Lisaks on juhtide ja personalivaldkonna töötajate kasutada kontserniülene värbamis- ning personaliuuringu keskkond, mis lihtsustab ja kiirendab kõiki tööprotsesse, sest info on kiirelt kättesaadav ning kõigist tegevustest jääb maha kanne, mis annab tööprotsessist selge ülevaate.“
BCS Iteraga alustati koostööd 2013. aastal, mil võeti kasutusele integreeritud majandustarkvara Microsoft Dynamics NAV koos personalimooduliga. Oluline muutus toimus selle aasta alguses, kui majast viidi välja palgaarvestus. „Arendustegevustega alustasime juba eelmise aasta alguses, aga kuna protsessi oli kaasatud viis osapoolt, osutus see pikaks ja pingeliseks, kuid samas ka väga arendavaks,“ räägib Metsmaker-Neerot. „Töösuhet puudutava info salvestamine ja töötajate palgaarvestus toimuvad nüüd Microsoft Dynamics 365 Business Centrali programmis HRM4Baltics. Töö uuenenud tarkvaraga on laabunud ilma tõrgeteta, milles kindlasti mängivad rolli nii meie kui ka uue partneri eelnev pikk töökogemus Microsoft Dynamics NAViga ning tihe koostöö BCS Itera meeskonnaga. Usun, et kõigile personalitöötajatele on oluline tarkvara töökindlus, paindlikkus andmete kogumisel ja töötlemisel ning see, et oluline infokogum oleks ühes programmis.“
AI annab häid ideid
Naljaga pooleks öelduna on kontsernide lemmiktööriistaks PowerPoint ja tundub, et selle abil tekitatakse ligi 90% vajalikest infomaterjalidest. Kontserni vaates on aga oluline infovahetuse keskkond siseveeb, mis on üles ehitatud SharePointile ning näeb igas riigis välja veidi omamoodi. Sinna jõuab kogu info, ka näiteks YIT kontserni sotsiaalmeedia voog ning muu oluline teabevahetus.
„Projektide puhul oleme viimasel ajal võtnud kasutusele ühistööplatvormi nimega Dalux, kus toimub kogu projekti läbiviimiseks vajaliku info salvestamine ja haldamine. Kõik meie projekteerijad ja teised koostööpartnerid töötavad selles keskkonnas, olgu töö hangete, ehituse või eelarvestamise järgus. Dalux võimaldab luua liitreaalsusega vaateid, sidudes omavahel ära kõik asjakohased dokumendid ning ehitusobjekti aluseks oleva BIM-mudeli,” nendib YIT Eesti juht. „Samuti on eelnimetatud tarkvara kasutusel kvaliteedivaatluste tegemisel ning probleemide lahendamisel alates projekteerimisest kuni korteri või hoone üleandmiseni tellijale. See on väga kiire 3D-vaatega lahendus, kohati isegi kiirem kui lauaarvuti tarkvara. Lisaks saame välja tuua võimaluse kasutada Daluxit ka tööohutusalaste mõõdikute jälgimisel ning võimalike puuduste ja edusammude dokumenteerimisel ja jäädvustamisel.“
Tänavu mais tegi YIT Eesti oma meeskonnale esimese tehisintellekti ehk AI kasutamise koolituse, mis tekitas töötajate seas entusiasmi ja katsetamisrõõmu. „See on hea tööriist ideede genereerimisel, sest AI-d saab süütundeta erinevate korduvate küsimuste ja väidete abil suunata õigetele radadele. Samuti kasvatab see igapäevatöö kiirust kirjade ning dokumentide vormistamisel ja sõnastamisel. Meie põhjanaabrid lasid näiteks AI-l otsida maakaardilt tühje, ehituskõlbulikke kinnistuid ning genereerida sinna projekteerimistingimustest lähtuvalt just sellele krundile sobivat hoonemahtu. Samuti saab AI panna prognoosima korterite hindu ehk tegema ärianalüüsi vastavalt konkurentide hinnakirjadele ja tehingutele. AI toob igapäevaellu kindlasti rohkem efektiivsust, kuigi selle täielik potentsiaal pole veel saavutatud,” tõdeb Mihhailenko.
Mihhailenko sõnul on tarkvaraprogrammide olulisus ja nii kiire arenemise põhjus tingitud kiirenenud elutempost ning ühiskonna aina kasvavatest ootustest. „Mitte ainult eraettevõtted ei arenda oma IT-lahendusi, vaid ka riik. Näiteks võib tuua ehitusettevõtetele loodud töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemi (TTKI), mis võimaldab registreerida kõik ehitusobjektid ja nendel töötavad inimesed maksu- ja tolliametis. Olime alguses selle juurutamise osas skeptilised, aga siis selgus, et see oli allhankefirmade töötajatele oodatud lahendus, sest nüüd on nende töötunnid alati ausalt loetud. Ja meie saame reaalajas jälgida objektil viibivate töötajate arvu. Elutempo on lihtsalt nii kiire, et vanad meetodid ei toimi enam ega vasta tänapäevastele ootustele.”
„Kindlasti ei ole tööprotsesside digitaliseerimine kõigi jaoks ühtemoodi lihtne ja arusaadav. Vanakooli inimestel on keeruline loobuda loogiliselt üles ehitatud serveri kataloogipuust ning alustada tööd uute keskkondadega, milles tuleb tööd teha digiavaruses, mis on ääretu ja hoomamatu. Oluline on pakkuda töötajatele võimalust osaleda koolitustel ning kindlasti on abi noorematest kolleegidest, kes on väga head teejuhid vanematele kolleegidele oma IT-teadmiste ja julgusega,“ sõnas Metsmaker-Neerot.
Mihhailenko sõnul on YIT Eesti IT-alane väljakutse praegu muuta puised keskkonnad kasutajasõbralikumaks, et inimesed võtaksid need paremini vastu. „Programme tuleb muuta lihtsamaks, intuitiivsemaks ning ei tohi infohulgaga kasutajaid ära kurnata. Efektiivsuse juurde tagasi tulles – Eesti ehitusturul on üsna tavaline, et tellijal on umbmäärane visioon, mille alusel küsitakse 5–10 töövõtjalt pakkumust. Selle tulemusena teevad kõik kaasatud ehitusettevõtted peaaegu sama tööd, kontrollides mahte, projekti teostatavust ja koostades kaasnevat dokumentatsiooni ning isegi sageli optimeerides tellija esialgset nägemust. Ideaalmaailmas võiks lähtematerjal olla võimalikult selge, et pakkujad suudaksid näiteks 1,5 kuu asemel teha hinnapakkumise hoopis nädalaga, säästes sellega nii inimressurssi kui ka kasutades antud aega muuks innovatsiooniks,” selgitab ta. „Seega on meil veel palju areneda nii IT vaates kui ka ühiskonnana tervikuna. Muutused on paratamatu elu osa – muutub nii organisatsioon kui ka töötamise viisid ja selleks vajalikud IT-lahendused.”